Joel Juht, kes alustab pühapäeval 250 km pikkuse kuuepäevase maratoni läbimist Maroko kõrbes. (Erakogu)

Miks hakkas tantsija, tänavatantsukooli asutaja ja noorsootöötaja Joel Juht tegelema jooksmisega ning alustab sel pühapäeval kõrbes maailma raskeima ultramaratoni läbimist? Üks oluline põhjus on soov end isiksusena proovile panna ja ennast ületada – nimelt ei sallinud mees varem jooksmist silmaotsaski. Aga 250-kilomeetrist Marathon Des Sables'd jookseb mees kõrbe 50-kraadises põrgupalavuses ka soovist lastele head teha – ning selles saab teda ka igaüks aidata.

Kõrbemaratonil Marathon Des Sables (MDS) läbitakse kuue päeva jooksul 250 km Maroko kõrbeluidetel ligi 50⁰C kuumuses koos kogu treeningvarustusega. Kilometraaž on jaotatud kuuele päevale ning kõige pikem distants ühes päevas on teadaolevalt üle 81 kilomeetri.

Maratoni vältel saavad võistlejad ühe puhkepäeva. Kõrbejooksus osalejad ööbivad välilaagris, kaheksakesi ühes telgis.

"Ma arvan, et MDS on maailma kõige hullem maraton juba puhtalt sellepärast, et sa oled nii raskel maastikul, liiva peal jooksmine ei ole just kõige lihtsam asi," hindab JJ Streeti tantsukooli looja Joel Juht (36) maratoni, mille stardijoonele selle nädala pühapäeval asub. "Ja need olud, mis sellega kaasnevad ... Kui sa tavaliselt maratonil oled, siis sa lihtsalt jooksed distantsi läbi, aga seal tekib see moment, et sa pead ellu jääma – see on nagu ellujäämislaager. Pead tegelema kõikide pisikeste nüanssidega, mis võivad selle maratoni käigus saatuslikuks saada. See on tõsine enese proovilepanek."

Juht on varem jooksnud järjest viis tundi järjest 38-kraadise palavuse käes ja nendib, et pärast kolme tundi oli sedavõrd uimane olek, et ilma jaheda veeta võinuks see halvasti lõppeda. Aga sealjuures peab ta 50-kraadist lubatud palavust liialduseks ning usub optimistlikult, et keskpäeviti temperatuur üle +45 ei tõuse.

Joel Juht, kes alustab pühapäeval 250 km pikkuse kuuepäevase maratoni läbimist Maroko kõrbes. (Erakogu)

Miks maraton? Miks selline põrgumaraton?

Joel Juht on teinud noorsootööd, olnud koreograaf ja rajanud tantsukooli ning tuntud ongi ta eeskätt just selle viimase pärast. Aga ta kinnitab, et pole elu jooksul muude tegemiste kõrval ka sporti unustanud. Omal ajal tegeles ta näiteks tosin aastat aktiivselt maadlusega. Aga jooksmise ja konkreetselt maratonijooksmiseni jõudis ta üsna ootamatul moel.

"Mulle meeldib eksperimente teha," selgitab ta. "Olen inimesi õpetades näinud, et inimesed väga paljude asjade peale ütlevad "ei". Et ei meeldi ja siis sellepärast visatakse asjad nurka. Mina tahtsin võtta enda tegevuseks jooksmise selle mõttega, et mulle jooksmine tegelikult üldse ei meeldi. Tahtsin näha, kas jooksmine mulle üldse meeldima hakkab – ja praeguseks hetkeks ongi hakanud. Olen avastanud väga palju uusi teadmisi ja selle, et jooks on tegelikult väga tervendav tegevus. See on eneseületuse teema, tood ennast mugavustsoonist välja." 

Mugavustsoonist väljatulekuks on kahtlemata märksa leebemaid võimalusi kui MDS. Joel Juht on aga valinud läbitegemiseks ühe kõige hullema maratoni – võistluse, kus surmagi saadud.

"Kui juba lähed tegema, siis võta ikka täiega – kõik, mis võtta annab!" selgitab ta kergelt naeru kõhistades. "Siin ei ole mõtet tagasi hoida. Kui võtad selle tavalise jooksu, keegi küsib, et mis tegid ja vastad, et "käisin ja jooksin ühe maratoni", siis ei liigutata kõrvagi. Kui võtad teha mingi suure asja, siis inimesed saavad ikka aru ka, et see on täitsa segane!"

Märkimisväärset pabinat ega kartusi Joel Juhil kuus päeva enne maratoni algust kodus asju pakkides ei olnud. Ta tõdes rõõmsameelselt, et on teinud otsuse, selle nimel pingutanud ja tööd teinud ning püüab nädalasel ultramaratonil anda endast parima ja Eestit võimalikult hästi esindada. Eesmärgiks – mis teadlikult võetud suur – on tulla esimese saja hulka. Aga kui see ka ei õnnestu, siis on maratoni läbiminegi võit omaette.

"Eks ikka närveerin ja mõtlen, mis saab, aga samas trenni on niipalju tehtud, et küll ma sealt kuidagi ikka läbi rooman," ütles Juht rahulikult.

Maomürgipump ja 21 000 kilokalorit vaakumpakendis

Varustus. Toidu ümberpakkimiseks kulus mehel neli päeva. (Joel Juht)

Kõige rohkem muretses ultramaratoonar võistluse eel oma varustuse pärast: kas see ikka jõuab koos temaga ülehomme Prantsusmaale. Võistluse korraldajad on ette kirjutanud väga kindla varustuse nimestiku ja ilma kõigi asjadeta MDS-il osaleda ei saa. Ühel Venemaa esindajal läkski varustuse kohver kaotsi ja ka Joel Juht püüdis teda uue komplekti koostamisel omalt poolt aidata – et spordimees ikka starti pääseks. Prantsusmaalt edasi Marokosse lennatakse reede hommikul tellitud tšarterlennukiga ja siis pole pagasi ehk varustuse ärakaotamist karta. 

Korraldajad on ette kirjutanud, et igal jooksjal peab endal kaasas olema 14 000 kilokalori jagu toidumoona. Joel Juht otsustas toitu võtta varuga, sest "kui vaja, saab ju minema visata". Nii tegeles mees sel esmaspäeval neljandat päeva järjest sellega, et oma 21 000 kilokalorit süsivesikuid ja valke kaalu võitmiseks tükkhaaval pakenditest vabastada ja siis vaakummasinaga kilesse tõmmata. Ka vaatas ta üle oma n-ö vabatahtlikku varustust, kuhu kuulusid näiteks väike videokaamera, päikesepatarei ja pleier. Madratsist otsustas ta loobuda ning magada nädalakese vaipadel.

"Ma ei ole veel aru saanud, miks see maomürgi eemaldamise pump kohustusliku varustuse nimekirjas on," imestas Joel Juht. "Tean, et näiteks kolm aastat tagasi üks itaallane oleks MDS-il saanud peaaegu surma, aga tema eksis liivatormi tõttu ära ja tuli alles kolm päeva hiljem välja. Aga mürgipump ... natukene kahtlen, kas seda vaja läheb."

Kohustuslikus nimekirjas on lisaks veel näiteks magamiskott, pealamp, haaknõelad stardinumbrite kinnitamiseks, tulemasin, vile, hädaabitekk, päikesekaitsekreem faktoriga 50, 200 euro vääringus kohalikku raha, pass ja peegel hädaolukorras märguandmiseks. Kõrbes mobiililevi pole ja nii võib peegel osutuda elupäästjaks. Kui mõni pisikenegi asi puudub, näiteks on haaknõelasid vähem kui kümme, siis ootab võistlusel osalejat trahv.

Treeningud mitmel kontinendil

Juht treeningul Tais. Tailanna pakkus eestlasele kosutavat vett. (Erakogu)

"Joosta on palju, aga trenni on tehtud kõvasti ja vorm peaks olema täitsa hea," hindas Joel Juht, et ta ei lähe Maroko kõrbesse mütsiga lööma.

Sel nädalal nautiski maratoonar üle tüki aja paaripäevast kodust puhkust. Arvestades, et vabade päevade sisse tuli paigutada varustuse pakkimine ning kodused viimase hetke tööd-tegemised, sai ta siiski puhata vaid trennitegemisest.

Trenni on tõepoolest tehtud omajagu ja lisaks kodusele Kõrvemaale ka mitmel pool mujal.

"Kaks nädalat toimusid treeningud Tais," kirjeldas Juht ettevalmistusi. "Enne Taid olin Tenerifel keskmäestikus jooksmas. Ja natuke aega tagasi jõudsin koju tagasi Boliiviast kõrgmäestikulaagrist. Trenni on väga palju erinevates ja rasketes oludes saadud teha, et harjuda just sellise raskema maastikuga."

Kui Joel Juht MDS-iks treenimist alustas, jäi ta kohe hätta jalataldade põletikuga, mis päris oluliselt liiga tegi ja jooksmist raskendas. Sellest sai ta aga õnneks üle – paranemisele aitasid kaasa õiged ravivahendid ja ka õiged jooksujalanõud.

Aga vaimse vormi püsimisele on kindlasti kaasa aidanud elukaaslase Kätriini tugi. Ei Joel Juhi kaasal ega kolleegidel pole just kerged ajad olnud.

"Mitte ainult perekond, vaid ka tööasjad on kannatanud," tõdes harrastussportlane. "Ei jõua kõigega koguaeg tegeleda. Kõigil on 24 tundi ja 7 päeva – kui sa teed päevas viis tundi jooksu või midagi muud, siis selle kõrvalt peab jõudma tööd ka teha. Ja elukaaslane on pidanud hommikust õhtuni kuulama ainult seda jooksujuttu – eks selline asi väsitab. Aga ta on mulle toeks olnud ja mul on olnud väga palju abi sellest, et ta on olemas."

Joel Juht ja tema elukaaslane Kätriin. (Erakogu / Kaspar Saaremets)

Siimusti lastekodu tervisepargi nimel

MDS on heategevuslik jooks ja sellega toetatakse UNICEF-i tegemisi. Joel Juht omalt poolt tahab anda heategevusliku panuse Siimusti lastekodu tervisepargi rajamisse. Just Siimusti laste toetamise põhjuseks on tõik, et Joel Juht ise on sellest Jõgevamaa asulast pärit. 

Aga sel ajal, kui Juht Marokos ultramaratoni Marathon Des Sables starti asub, saab talle moraalselt ning Siimusti lastekodule ka materiaalset toetust avaldada Kõrvemaa kaunis looduses. Nimelt kogunevad spordisõbrad pühapäeva ennelõunal Kõrvemaa matka- ja suusakeskusse, et osaleda temaatilisel tervisejooksul. Jooksul osalemine on tasuta, aga korraldajate teatel saab osalustasu annetada Siimusti Metsatarekesele Hooandjas.

"Tundub, et tuleb lahe üritus, tahakski rohkem kodus joosta kui seal kõrbes ..." kahetses Joel Juht ise, et ei saa olla korraga kahes kohas. "Sõpradega ja oma koduste inimestega on ikka joosta toredam."

Jaga artiklit

9 kommentaari

A
Ants  /   14:07, 5. apr 2017
Tubli ettevõtmine ja kindlasti nõudlik algajale ultrajooksjale, aga see ei ole kaugeltki maailma raskeim maraton. Sellist asja, et mingi maraton on maailma raskeim on üldse praktiliselt võimatu väita - puudub ülevaade kõikidest veidratest võistlustest, mida peetakse. Kindlasti ei ole neiks aga etappide kaupa laagrist laagrisse joostavad MDSi laadsed kontorirottide ja wannabede kogunemised, mille põhiline eesmärk on teenida korraldavale ettevõttele raha. Kasvõi kõrbemaratone on mitu korda pikemaid ja non-stop stiilis (nt http://utgchina.com.cn/ls/index.jsf ), kus varustust tuleb ise tassida ja ka ise navigeerida. Jäägem ikka enesekiitmisega maa peale! Jõudu sellegi poolest!
A
am  /   10:01, 5. apr 2017
Milleks sellise mõtetu asjaga tegeleda.Mul muudki teha,kui sinna ennast tapma minna.

Päevatoimetaja

Maarit Stepanov
Telefon 51993733
maarit.stepanov@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis