Eestis saab aastaringi jagada tinglikult kaheks: suve- ja talverehvihooajaks. Ükski vastutustundlik sõidukijuht ei sõida aastaringselt suverehvidega, sest mõistab kui ohtlik see on. Huvitaval kombel aga on päris palju neid, kes arvavad, et lamellidega või naeltest puhastatud talverehvidega suvel sõitmine on okei. Ei, ei ole. Kohe selgitame, miks.

Talverehvide kasutamine on lubatud 15. oktoobrist 31. märtsini ja kohustuslik 1. detsembrist 1. märtsini. Erandina võib talviste tee- ja ilmastikuolude esinemisel kasutada talverehve 1. oktoobrist kuni 30. aprillini. Muul ajal on talverehvidega sõitmine keelatud.

Paljud arvavad, et sama jooksu rehvide kasutamine aastaringselt on ökonoomsem nii auto kui rahakoti jaoks. Levinud kokkuhoiumeetod on vanadelt talverehvidelt naelte eemaldamine: nii saab hooaja venitada sügisesse, mil on aeg soetada uued naastud või lamellid. Selline käitumine on ohtlik.

! Soojemad temperatuurid halvendavad pehmemast kummisegust valmistatud talverehvide sõiduomadusi ja muudavad autosõidu ohtlikuks ja ettearvamatuks.

! Talverehvide kasutamine suvel pikendab pidurdusteekonda. Suviste temperatuuridega pikeneb kiirusel 100 km/h auto pidurdusmaa kuus meetrit, võrreldes samaväärsete suverehvidega.

! Talverehvidega sõitmine suvel vähendab auto stabiilsust teel. Auto jääkkiirus kohas, kus suverehvidel auto juba seisaks, on 37 km/h.

! Talverehvidega suvel sõites riskite auto halvemast juhitavusest tingitud juhtimisvigadega. Näiteks erineb auto kiirus ümberpõikel 15% ning kurvides on auto aeglasem.

! Suurem veeretakistus talverehvidega sõitmisel suurendab kütusekulu hinnanguliselt vähemalt 10% kuni 15%.

! Talverehvid tekitavad asfaldil suuremat müra. Talve- ja suverehvide turvisemustrid erinevad üksteisest, jäätunud pinnaga haardumise tagamiseks on talverehvide turviseplokid keerulisema kujuga. Soojal asfaldil hakkavad need resoneerima ja tekitavad müra.

! Temperatuuril üle +7°C muutub talverehvide pehme koostis kustutuskummi sarnaseks. See kulub kiiresti, ei haardu, on ebastabiilne, kurvides aeglasem jne. "Kustutuskummi"-reegel kehtib nii lamell- kui naelavabaks muudetud naastrehvide kohta.

Millised on spetsialisti nõuanded hooajarehvide soetamiseks ja kasutamiseks, millised on hinnatundliku autoomaniku valikud ja mida pidada neist parimaks, loe edasi Acceleristast.

Jaga artiklit

14 kommentaari

E
e.  /   09:39, 21. apr 2017
Artikkel on võhiku kirjutatud ja tõlgitud ilmselt rikka Euroopa riigi rehvimüüja jutust. Nimelt on tõestatud fakt, et tuttuue lamellrehvi kummisegu 'kleepub' asfaldile vaid ühel- kahel talvel. Pärast seda rehv kõveneb ja on talvel sõites sama jäik nagu suverehv, muutudes tõeliselt libedal pinnal halvasti haarduvaks. Artiklis kirjutatu vastab tõele vaid siis, kui juht sõidab tutikad rehvid kulumispiirini juba esimeseks suveks. Eestis seda naljalt ei juhtu, sest tehasesoojad KVALITEETSED talverehvid on väga kallid ja/või ei suudeta neid 1-2 talvega lõpuni sõita. Mis puutub mürasse, siis Eestis määrab selle hoopis pindamiskihi olemasolek või puudumine asfaldil. Ja mis puutub kütusekulusse, siis minule silmajäänud talverehvidel on miskipärast märgatavalt suurem läbimõõt kui suverehvidel. Mis tähendab üheselt, et ratas peab tegema kilomeetri läbimiseks vähem pöördeid, hoides reeglina kütust pigem kokku. Ja veel. Inimesed, kes kasutavad autot vaid hädapärasteks sõitudeks paar korda nädalas (elu peab olema sätitud nii, et autoga töö-kodu vahet ei sõideta!), hoiavad igal juhul kokku tasulise rehvivahetuse teenustasult. Pakun, et kümne aastaga üle 300€. See on mõnegi Eesti palgavaese sõiduki ostuhind. Niing üleüldse - palgavaene sõidab protilamelliga, mille kummisegu on juba algselt sama kõva nagu suverehvil. Jah, talvel moodustaks see juba ohtliku koosluse, kuid mustri suurest jääkkõrgusest on tavaliselt rohkem abi kui rehvisegu kustutuskummi-laadsest pehmusest. Pealegi kasutavad pikkade maanteeotste igapäevased sõitjad (musta jääga riskijad) tavaliselt naelrehve, sest naelte head omadused kestavad rohkem aastaid kui kiirelt kõvanevate lamellrehvide omad.
M
Mart  /   23:53, 20. apr 2017
Plämane artikkel. Teoorias kõva, praktilises elus ei tea ühelgi vastuväitel alust olevat. Eluaeg niimoodi aastaid sõitnud talvekummi kevadel-suvel pastlaks ja pole küll aru saanud ühegi eelnevatest väidetest paikapidavusega. Rehvimüüjate makstud artikkel ilmselt.

Päevatoimetaja

Gerly Mägi
Telefon 51993733
gerly.magi@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis