Kaitseliidu ajakiri Kaitse Kodu! tõi ära samas väljaandes 1934. aastal ilmunud loo Nõukogude Venemaa uusimatest propagandaviisidest.  Kuigi kirjatükk on peaaegu sajand vana, leiab sealt ka praegu üsna palju tuttavlikku.

Sõnad ja tegelikkus – enamlaste uusimaist propagandaviisidest

/…/ Meil ei osata sagedasti tähelegi panna, missuguseid keerukaid ja kavalaid teid kasutab kommunistlik kihutustöö. Et sellest aimu saada, vaatleme kommunistide kihutustegevust Saksamaal, kus see seni avalikult on korraldatud.

Võrratu osavusega haarab enamliku partei "agitprop", agitatsiooni- ja propagandaosakond, Saksamaal alati kinni sealt, kus leidub väärnähtusi. Ei saa eitada, et väärnähtusi leidub kõikjal; aga "agitprop" teeb neist sõna tõsises mõttes "karjuvad väärnähtuse".

Enamlikud "koolilehed" paljastavad väärnähtusi koolis, töölislehed – tööstusettevõttele, kasarmulehed – sõjaväe elamuis, erikaastöölised valgustavad väärnähtusi linna haiglais, kohtuprotsessid kõnelevad kohtu korruptsioonist, kroonu kasvatusmajade kasvandikud kaebavad hoolekande puudustest … Aga mis sihiga? Nende väärnähtuste kõrvaldamiseks? Mitte vähimatki, vaid võitluseks olemasoleva korra vastu.

Kõik üksikud väärnähtused olevat ju vaid üheainsa suure väärnähtuse – kapitalismi – variatsioonid. Mitmesugused väärnähtused kõlbavad ainult demonstreerimiseks, kuid kõrvaldada neid ei tohi. Sest väärnähtuste kõrvaldamine tähendaks Marxi õpetuse mõttetuseni viimist, see tähendaks, et olukorra paranemine on ka maksva korra juures võimalik. Väikesed parandused on ainult suured pahed, pool sammu edasi tähendab tervet sammu tagasi, mõni protsent palgakõrgendust ei aita midagi üldise väljakurnamise vastu – hävitama peab kogu süsteemi. Ainuke pääsetee on kommunism, ta toob kõigile kõike, ilma temata pole kellelgi midagi /…/

/…/ Talupoegadele lubavad kommunistid põllumajandussaaduste hindade tõstmist, linnaelanikele – elukalliduse langust; naine järgib hüüdsõnale "ei iial enam sõda", mees võtab tuld vabastamissõja kujutlusest lääne kapitalismi vastu, lapsed lasevad endid "valgustada" mängudega.

Saksamaa kommunistlik partei pole "proletaarne" partei, vaid ta on vastuvõtlike olluste bolševiseerimine kõigist rahvakihtidest. Ta on kirjude nõudmistega inimeste kogu, kel pretensioone on väga mitmesugustele hüvedele: abordivabadus, igavene rahu, kõrged palgad jne. Kuid ühes punktis ühinevad nad kõik: sihi saavutamist tuleb teostada klassivõitlusega. Nii et kõiki neid inimesi ei seo ühised huvid, vaid ühised võitluse abinõud.

Kommunismile on väga iseloomustav "agitpropi" korraldus saksa noorte seas. Kommunistliku noorsoo organisatsioonides antakse õppust kommunistliku võitluse tehnikas.

Kõige rohkem soodustab kommunismi levimist proletaarses noorsoos suur tööpuudus noorte seas ja täieline väljavaadete puudus tuleviku kohta. Organiseeritud kommunistliku noorsoo töö toimub samasuguse kava järgi kui täiskasvanute oma: koolitamine, rakukeste loomine, ühisrinne, vastutöötamine ja õõnestamine sotsialistlikes naaberühinguis, propaganda /…/

/…/ Usuta mõnesse paleusse ei saa rahvamassid elada, olgu see paleus kui alateadlik ja udune tahes, XIX ja XX sajandid on andnud massile ühe ebapaleuse maise elu õnnest ja ühesarnasusest, arvestamata selle ebapaleuse utopistlikku, looduse- ja ajaloovastast iseloomu. Sotsialismi juhid on võtnud enda peale maailma hulkade saatuse suhtes teostamatuid kohustusi, lastes liikvele maise paradiisi lunastamatu veksli /…/

/…/ On liigne lisada, et Nõukogude Venemaa olusid kujutab kommunistlik kihutus aina roosilisis värves. Hiljuti oli kominterni ajakiri "Kommun. Internatsionaal" sunnitud välismaa enamlasile koguni ette heitma, nad loovat Nõukogude Venemaast nii roosilise kujutluse, et kui välismaa enamlasest tööline tuleb Venemaale, siis muutub ta raskest pettumusest kõige vihasemaks "kontrrevolutsionääriks". Konks seisab aga selles, et „agitpropi“ mass kunagi ei pääse Venemaale, mistõttu ta illusioonid ei kao nii kergesti.

Jaga artiklit

6 kommentaari

P
PLÄ  /   10:00, 23. apr 2017
RA
V
vasakul  /   22:34, 21. apr 2017
ossinovski

Päevatoimetaja

Telefon 51993733
online@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis