Tuumapommi plahvatuse kohta räägitakse meil kaht võllanalja. "Mida teha, kui tead, et läheduses plahvatab kohe tuumapomm? – Võta valge lina ümber ja hakka lähima surnuaia poole jalutama." "Mida peab sõdur tegema, kui on oodata tuumapommi plahvatust? – Heitma kõhuli nii, et relv jääb tema alla. Ah et miks? No ikka selleks, et relv üles ei sulaks." Aga Lifehacker on tõsimeeli koostanud teadlaste-spetsialistide toel ülevaate selle kohta, kuidas inimene peaks käituma ja kuhu pagema, kui tema piirkonnas (pange tähele: üsna lai mõiste ja ilmselt ka ala) plahvatab aatomipomm. Ja noh, äkki on neist teadmistest tõesti kasu juhul, kui see litakas käib kuskil veidi kaugemal ...

Tuumapommi plahvatusest saad teada siis, kui toimub äkiline ereda valge valguse välgatus, mis võib sind pimestada, kui oled 50 miili (80,5 km) raadiuses plahvatuse epitsentrist. Kui su vaateväli mingil hetkel taas selgineb ja sa ei tunne äkilist sügava rahu tunnet, siis oled järelikult elus.

Veel üks aatompommi plahvatuse tunnusmärke on esimese kuni kolmanda astme põletused, kui oled sattunud asuma epitsentrist kuni 16 kilomeetri raadiuses. Ja muidugi see tuumapommi kaubamärgiks olev seenekujuline pilv taevalaotuses.

Kohe, kui jagad ära, mis toimub, tuleks sul leida varjualune, et pääseda radioaktiivse tolmu eest. Peituda tuleks kõige tihedama ja paksema ehitise varju, mida suudad leida. Mida paksem, seda parem.

Näiteks: paksud tellis- või betoonehitised, millel pole aknaid. Või maa-alused varjupaigad nagu keldrid või kasvõi poolkeldrid. Sellisesse kohta peitudes saad heal juhul vaid kuni 0,5% ehk 1/200 sellest radioaktiivsest kiirgusest, mis sa õues viibides saaksid. Ilmselgelt on parim lahendus pommivarjend, aga enamasti pole sellist käepärast.

Puust ehitised nagu näiteks uuselamurajoonide sõrestikmajad paraku kiirguse vastu märkimisväärset kaitset ei paku. Kui sa tead, et läheduses asub mingi kindlam varjualune ja sa suudad sinna jõuda umbes viie minutiga, siis tasub kohe riskida. Kui sinna jõudmiseks tuleb lageda taeva all veeta näiteks 15 minutit, siis jää oma esialgsesse varjupaika umbes tunniks ja liigu siis. Nimelt väheneb tuumatolmu langemine selle ajaga märkimisväärse koguse võrra.  

Kui oled oma paksude seintega varjupaigas, siis hoia eemale ustest ja akendest. Võimalusel mine duši alla või pühi oma paljastatud kehaosi märja lapiga ning vabane oma saastunud riietest. Pane riided plastkotti, sulge see kindlalt ning vii endast ja teistest võimalikult kaugele. Duši all kasuta šampooni ja seepi, aga ära hõõru ega kraabi oma nahka. Ja ära kasuta ka mingit juuksepalsamit, kuna see kleebib radioaktiivsed ained su juuste külge. Kui oled puhas, siis nuuska korralikult nina, pühi üle oma kulmud, ripsmed ja kõrvad, et eemaldada võimalikult palju allesjäänud radioaktiivset saasta.

Kindlasti joo ainult pudelivett ja söö suletud anumatest pärinevat toitu – kuni päästemeeskond sinuni jõuab. Oodates kuula raadiot, et püsida toimuvaga kursis ning kuulda, kuidas on võimalik saada abi.

Jaga artiklit

234 kommentaari

E
Ew  /   08:27, 24. apr 2017
Kardetavasti põleme heleda leegiga nagu tikud ja ei liigu enam mingis suunas.
L
läheks  /   07:20, 24. apr 2017
stocmani hulludele päevadele

Päevatoimetaja

Geidi Raud
Telefon 51993733
geidi.raud@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis