Art of Manliness teeb puust ja punaseks ühe üliolulise teema: mismoodi ja miks peaks puitu viimistlema.

Miks?

Kaks põhjust: viimistluskiht kaitseb puitu ja annab sellele ka hea välimuse.

Puit on poorne materjal, mis imab sisse kõike, millega kokku puutub, näiteks õli, mustust ja kemikaale. Viimistlus isoleerib puidu ja hoiab sodi eemal. Sa oled oma puutöösse tõenäoliselt panustanud palju aega ja energiat ning tahad, et see ese ka aastate pärast kena välja näeks.

Viimistlus, näiteks peits, tõstab esile puidusüü ning elavdab seda, lisades natuke värvi. Sealjuures peits ise puitu ei kaitse, see tuleks üle teha läbipaistva viimistlusvahendiga. Too lisab puidule sära ja soojust, mida sel töötlemata jättes pole.

Viimistlusvahendite tüübid

Värvi naturaalse puidu puhul väga ei kasutata, kuna see katab ja varjab puidusüü. Enamasti värvitakse puutööprojekte, mille materjaliks on puitkiudplaat või vineer. Puidu viimistlemiseks saab aga kasutada poolläbipaistvat värvi.

Peits jätab puidusüü nähtavaks ja toob seda esile ning lisab ka natuke tooni. See annab natuke särtsu puidule, mis muidu igav välja näeks.

Läbipaistvad viimistlusvahendid on näiteks vaha ja õlid.

Vaha on lihtne peale kanda, seda lihtsalt hõõrutakse pinnale ja siis poleeritakse. Töötab kõige paremini hea süüga puidul, mis on siledaks lihvitud. Rohmakama süüga puidu – näiteks tamme – puhul nii kena välja ei näe. Vaha kantakse paljale puidule või mõne teise viimistlusvahendi (näiteks šellak) peale.

Õli kantakse paksu kihina puidule ja siis pühitakse liigne ära. Lihtne ja kiire peale kanda ning aja jooksul uuendada. Ei anna aga säravat pinda ja võib mõnd aega tunduda kleepuv. Kasutatakse näiteks linaseemne- ja tungpuuõli, lisaks ka toiduohutusnõuele vastavat mineraalõli.

Šellak (šellakpolituur, piirituslakk) on vanasti laialdaselt kasutuses olnud, kuid tänapäeval vähekasutatav viimistlusmaterjal. Kujutab alkoholis lahustatud vaiku, mis pintsliga puidule kantakse. Niiskuse eest ei kaitse, aga lisab puidule sooja tooni.

Värnits sarnaneb nii šellakile kui lakile. Hõõrutakse või pihustatakse pinnale. vastupidavam kui šellak, ühtlasi kaitseb ka niiskuse eest.

Lakk. Erinevalt õlist tekitab tugeva ja vastupidava kihi, mis ei vaja ületegemist. Kuivab kiiremini kui õli, samas võib aja jooksul pragunema ja kooruma hakata.

Polüuretaanvärv. Sisuliselt vedel plastik, mis annab kuivades tugeva viimistluskihi. Kuivab aeglaselt, mistõttu võib kuivamisaja jooksul endasse mustust ja tolmu koguda.

Polüakrüül. Vee baasil polüakrüül kuivab kiiresti ning jätab tugeva pinna. Lihtne kasutada ja puhastada, puidutöötlejate üks lemmikuid.

Kuidas viimistleda

Viimistlemise meetodid on pealehõõrumine (näiteks õli), pintseldamine ja pihustamine. Pintsliga värvimine on teadupärast neist keerukaim, kuna pintseldamine võib jätta plekke ja laike, lisaks võib värv jooksma hakata. Kindlasti tuleb kasutada kvaliteetset pintslit.

Ära unusta, et värvides eralduvad aurud ja need on sageli mürgised: kaitse kopse respiraatoriga.

Jooksev värv ja pinnale tekkivad värvitilgad – frustreeriv igale puidutöötlejale. Nende eemaldamiseks on erinevaid meetodeid, aga kõige efektiivsem on triipude-tilkade tekkimist juba eos vältida.

Kalla värv klaaspurki. Selle serva abil saad vabastada pintsli liigsest värvist, värvipurgiga pole see nii lihtne. Värvides ole õrn: pea meeles, et sa kannad seda pinnale, mitte ei sunni.

Hoia servadest eemale. Servadest alustamine on viga, kuna nii on värvi jooksmine ja tilkumine kerge tekkima.

Tee ettevaatlikke ja õrnu pintslitõmbeid, sujuvalt üles ja alla. Jälgi, et suurim kogus viimistlusmaterjali satuks pinna keskele, kust saad seda pintsli või nuustikuga servade suunas edasi kanda.

Kui viimistluskiht on puidule kantud, siis jäta see rahule – ära hakka kohe uuesti üle värvima, olgu kiusatus kuitahes suur. Sinus peituv perfektsionist võib seda tahta, aga nii on raske saada ühtlast viimistluskihti.

Kasuta head valgust. Lamp toob pinnal peegeldudes esile värvivead ja lapikesed, kuhu värv pole jõudnud. Looduslikust valgusest ei piisa.

Jaga artiklit

0 kommentaari

Päevatoimetaja

Telefon 51993733
online@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis