Like. Comment. Share. Laigi ja jaga. Nende liigutuste tegemine on tänapäeval sotsiaalmeedias meile nii harjumuspäraseks saanud, et mõnikord jagame pooleldi automaatselt või siis lihtsalt teadmatusest ka jampsi. Kuidas seda vältida – ja mitte sõprade naerualuseks saada?

Lifehacker toob Buzzfeedi tsiteerides välja, et naksaka foto ehtsuse kontrollimiseks on lihtne nipp. Õigemini: kõige lihtsam on anda endale aru, et kui mingi pilt tundub täitsa pöörane ja on raske uskuda, et fotol toimuv on päris, siis tõenäoliselt nii ongi. Ja mingi naljatilga fotomontaaži eheda pähe jagada ei maksa. Sest nii täidame niigi punnis küberruumi veelgi enam mõttetu jamaga.  

Aga tuleme tagasi Lifehackeri ja Buzzfeedi väljatoodud nipi juurde. Nimelt on USAs möllanud orkaan Harvey täitnud internetti tuhandete fotodega ja nii mõnigi neist pole ehe. Võtame näiteks foto haikalast Houstoni tänaval. Hirmutav, kas pole. Ju see orkaan ta sinna tänavale paiskas. Või siis ujus ta üleujutuse järel ise merest Houstonisse.

Enne kui liitud nende 68 000 ja enamagi inimesega, kes on pilti edasi säutsunud, tee pildil hiirega paremklikk. Ja vali „Otsi teenusest Google kujutist“ või „Search Google for Image“. Kui tulemuseks on mõni viide pealkirjaga „fake“ ehk „võlts“ siis tõenäoliselt nii ongi.

Ja veel üks asi. Võib-olla oled sinagi nende hulgas, kes jagab sotsiaalmeedias koduloomade tagaotsimiskuulutusi ja ilmauudiseid. No kuidas mitte jagada kuulutust selle nunnu kutsu kadumise kohta. Või ilmauudist pealkirjaga „Järgmisel nädalal tuleb kuni 30 kraadi sooja“.

Kontrolli esmalt kuupäeva – ja aastaarvu. Rõõmustav ilmateade võis ilmuda internetimeediasse näiteks 2006. aasta augustis. Ja too kutsu võib tänaseks olla kõrges vanuses vikerkaare taha läinud.

Jaga artiklit

0 kommentaari

Päevatoimetaja

Telefon 51993733
online@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis