Tu-124 (VIDA PRESS)

Lennunduse lähiajaloost on teada üks juhtum, kus lennuk on tulnud linnuga kokkupõrke järel maandada jõele: 2009. aastal sai kangelasteoga hakkama lennukikapten Chesley Sullenberg ehk Sully. Vähesed aga mäletavad, et üsna sarnane intsident leidis aset 1963. aastal, mil Tallinna-Moskva lennuk tuli maandada Neeva jõel.

Paljud lugejad mäletavad meie kinodes näidatud filmi „Sully”. Mängufilmi aluseks on tõestisündinud juhtum, kus kokkupõrkel linnuparvega seiskusid 2009. aasta 15. jaanuaril New-Yorgi kohal Chesley Sullenbergeri  juhitava Airbus 320 mõlemad mootorid.

Kapten hüüdnimega Sully oli sunnitud lennukiga maanduma Hudsoni jõel. See oli õnneliku lõpuga õnnetus, sest reisijad said vaid väiksemaid vigastusi ja kriimustusi, kuid kõik pardalolnud pääsesid eluga.

Moskva asemel Peterburi

Mitte väga kaugelt ajaloo sügavustest leiame aga teisegi sarnase juhtumi, mis puudutab ka Eestit. Nimelt juhtus intsident, milles mõlemad lennuki mootorid ootamatult seiskusid, 21. augustil, 1963. aastal, Tallinnast Moskvasse startinud reisilennukiga Tu-124.

Aerofloti reaktiivlennuk Tu-124 startis 21. augustil 1963 kell 8:55 Tallinna lennujaamast, pardal 45 reisijat ja seitse meeskonnaliiget. Lennuki sihtkohaks oli Moskva. Lennuki kapten oli 27 aastane Viktor Mostovoi.

Lennuki tehnilised probleemid algasid vahetult peale õhkutõusu. Teliku sissetõmbamisel ei lukustunud esiratas. Piloodid proovisid telikut nii välja kui ka uuesti sisse tõmmata, kuid tulemusteta. Esiratas oli vahepealsesse asendisse kinni kiilunud ega liikunud enam.

Tagasipööramist Tallinnasse takistas udu. Otsustati teha hädamaandumine Peterburi lähedasele Pulkovo lennuväljale. Kuniks lennuväljal valmistuti lennuki avariimaandumiseks, lendas lennuk liigse kütuse kulutamise eesmärgil Peterburi kohal.

Algul ei märganud reisijad midagi ebatavalist. Ainult stjuardessid pakkusid agaralt karastusjooke. Varsti aga hakkas reisijatel tekkima kahtlus, et midagi on viltu, sest lennuk tiirutas linna kohal ja mõnigi reisija tundis ära Peterburi.

Lisaks hakkasid stjuardessid tassima pakke ja kohvreid lennuki ninaosast sabasse. Kaheksanda tiiru ajal, otse südalinna kohal, seiskus ootamatult üks mootoritest. Lennuki 27-aastane kapten Viktor Mostovoi keeras lennuki lennuvälja poole, kui seiskus ka teine mootor.

Kangelaslik maandumine Neeva jõel

Kõrgus oli sel hetkel ligikaudu 300 meetrit. Lennuväli aga 20 kilomeetri kaugusel. Sinna välja seiskunud mootoritega vedanud enam ei oleks. Lennuki salongis puhkes paanika.

Sel ajal kui teine piloot üritas uuesti mootoreid käivitada, tegi kapten pöörangu paremale ja juhtis lennuki Neeva jõe kohale. Kõrgusel 90-100 meetrit lendas ta esimesest sillast üle, kuid otse ees oli ehitusjärgus Aleksandr Nevski sild.

Kuidas sündmused edasi arenesid ja mismoodi lõppes vahejuhtum reisijatele, loe edasi kauaaegse piloodi ning Lennuakadeemia arendusjuhi Peep Laugu loost Acceleristas.

Jaga artiklit

5 kommentaari

X
xxx  /   12:23, 15. nov 2017
kahjuks juhtus nii,et lennukikomandor,kes paastis inimeste elu ...ei saanud kangelaseks ega auraha,vaid tehti hoopis syydlaseks ja korvaldati lenduri ametist!
S
See  /   11:20, 15. nov 2017
lugu on kirjas romaanis Viinakuu.Autor Aimee Beekman.

Päevatoimetaja

Merilyn Närep
Telefon 51993733
merilyn.narep@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis