Tehnika

120-voldine elektriuunikum 

Elmar Ots , 26. september 2006, 00:00
MINEVIKUST TULEVIKKU: Elektri-Pobeda looja Meelis Merilo on autoga rahul – selle välimus tõmbab pilke ja sõiduki hingeellu süüvija jääb esimese hooga hoopis tummaks. Esimesed 3000 km on sujunud kaablites ringleva 120-voldise pinge kiuste üpris pingevabalt. Arno Saar
Eesti siiani ainus elektriauto sündis kiviaja- ja tulevikutehnoloogia ristamisel, kui Meelis Merilo istutas 48 aastat vana Pobeda keresse VW elektriauto jõuallika.

Pole kuigi üllatav, et riigi ainus puhtalt elektri jõul liikuv sõiduauto sündis keskkonnaministeeriumist palka saava mehe kätetööna. Seda enam, et igapäevaametina keskkonnakaitsjate arvutimajanduse eest hoolitsev Merilo on läbi aegade armastanud massist pisut erinevaid autosid, olles peale Moskvitš 412 sõitnud näiteks ka Citro?n BX ning kahe Mazda 929-ga.

Kuus aastat tagasi Hiiumaalt hangitud Pobedastki pidi saama väikese kiiksuga sõiduk – hingetu originaalmootori asemele kavatses Merilo sobitada Fordi võimsama jõuallika, et küüraka pobiga oleks saanud argisõite teha. Õnneks või kahjuks nurjas aga autoregistrikeskus tolle mõtte, sest mootor oli autovanuri jaoks liiga võimas.

Peremehel sähvatas: Pobedast saagu elektriauto!

Pobeda jäi seepeale peremehe uusi mõtteid ootama. Kuni Merilol sähvataski – kapoti alla saagu hoopis elektrimootor! Sest keskkonnasõbralikul puuküttel kodu ette passiks selline saastevaba liikur ju kenasti…

Internetis tuuseldamine andis tulemuseks terve käetäie mootorivariante. Merilole meeldis enim Volkswageni 1990-ndatel väikeseeriatootmises olnud elektriauto Citystromer jõuallikas. Sest VW Golf III keres tegutses toona püsimagnetitega sünkroonmootor, mis elektronaju juhtimisel oskas pidurdamisel ka generaatorina töötada ehk ülejäävat liikumisenergiat akudesse tagasi laadida.

Elektri-Golfi laadimis-välbaks lubas VW muide 60–90 km ja tippkiiruseks 100 km/h, sest raskete plii-želeeakudega väikeauto kaalus tühjalt üle 1,5 tonni.

Golfil esirattaid käitanud mootor sai Pobeda kapoti alla pikuti ning asus Volga käigukasti vahendusel vedama hoopis tagarattaid. Piisava vooluvaru pidi tagama 560 kg pliiakusid, mis Merilo laotas kapoti alla, pagasiruumi põhja ning tagaistmegi alla. 20 aku kokku 27 kWh vooluvarust piisab eelmainitud Golfiga üsna sarnases kaalus Pobedale samuti ligi 100 km läbimiseks ehk igapäevase tööle-kojusõidu (70–80 km) saab Merilo teha muretult.

Korra proovis peremees akud ka päris tühjaks sõita. «Kuigi erinevalt inimesest on pliiaku jaoks kõige tervislikum kogu aeg võimalikult täis olla,» märgib Merilo. Vooluvaru lõppemisel hakkas Pobeda kiirus aina kahanema, kuid pärast 10-minutilist hingetõmbepausi jaksas auto kiirusega 50 km/h venida veel 10 km.

Kilomeeter kaks korda odavam kui tavaautol

Elektri-Pobedaga sõitmine ei erine kuigivõrd automaatkastiga auto roolimisest. Käsikasti, kuid sidurita pobil raksatakse kohaltvõtuks sisse II käik ning siis tallatakse lihtsalt «gaasipedaali». Vesijahutusega elektrimootor ei tee piiksugi, kuid jõuallika 5000 minutipööret panevad Volga käigukasti kaeblikult ulguma.

Hoo kasvades on aeg käiku vahetada. Selleks peab klahvlülitiga hetkeks katkestama mootori regeneratiivvõime (et mootor ei pidurdaks) ning jõulise võttega sisse raiuma III käigu. Siis suudab pobi saavutada suurima mõistliku hoo – 75 km/h. Suudaks ka enam, kuid «gaas põhjas» kihutamine tühjendavat akud kiiresti.

Kuigi elektri-Pobeda pole odav sõiduk (ainuüksi elektrisüsteem läks maksma 120 000 krooni ning läbinisti mäda auto taastamine võttis samuti paraja portsu raha), leiab Merilo selle pidamisele siiski ka majandusliku põhjenduse: sõiduriistal kulub 100 km peale elektrit ainult 15 krooni eest. Akude amortisatsiooni juurde liites tõuseb 100 km hind küll umbes 70 kroonini, kuid see on ikkagi kõigest 4–5 bensiiniliitri hind.

Elektriauto pidamine ei nõua ka eriettevalmistust – akusid saab laadida kõikjal, kus 16-amprise peakaitsmega 230 V saadaval, mootor on hooldevaba ning 1000 km takka akudesse mõni liiter destilleeritud vett lisada pole kuigi suur vaev.

Talvel pikutab Pobeda siiski garaažis, sest esiteks kahaneb akude mahutavus külmaga tublisti, teiseks pole autos kütteseadet ning kolmandaks ei raatsi peremees talvesoolaga tekkivat roosteussi kiiskava metallikvärvi alla toimetama lasta.

Pakasega lepib Merilo Honda Civicu pakutava küüdiga, kuigi iga sellega läbitav kilomeeter tuleb ligi kaks korda kallim kui elektriuunikumiga. Rääkimata sellest, et Pobeda parkimine Tallinna südalinnas ei maksa tänu linnavõimu poolt hübriid- ja elektriautodele tehtud erandile sentigi.

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
vidrik.vosoberg@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee