Reis

Eesti kuulsad lahinguväljad (2)

Rainer Kerge, 23. juuli 2011, 09:00
Mohni saar Kalev Lilleorg
Pisut eelluuret teatmeteostes ja fantaasia taktikalist kasutamist kohapeal – ja iga Narva Pähklimäel seisja suudab end kujutada novembripäeva anno 1700, kui Peeter I lüüasaanud sõjavägi heidab oma lipud Karl XII jalge ette.

Lahingupaiku, kus huviline saab vaimusilmas sõjateo hõlpsasti taastada, leiab Eestis mererannast, põllult ja ka linnasüdamest. Allpool väike valik militaarajalooliselt tähtsaid paiku, mida oleks väärikas väisata.

"Maalahingupaikadega kipub ikka nii olema, et nad ehitatakse täis või kasvab mets peale, aga meri on praegu jälgitav umbes samasugusena kui vanasti," muigab Mati Õun ja soovitab merd silmitseda Viinistul, iseäranis uurida Mohni saarest vasakule jäävat ala. Seal ründasid 17. juulil 1788 teineteist Vene ja Rootsi laevastik.

"See oli täiesti maailmamastaabis merelahing, kus osales 37 laeva ja 2380 suurtükki – väga suur arv tolle aja kohta," õpetab Mati Õun. "Langenuid õnneks väga palju polnud – kuskil 708–730. Välismaa kirjandus on seda nimetatud Suursaare merelahinguks, aga tegelikult pole tal Suursaarega mitte midagi pistmist, lihtsalt Mohni-taolised väikesaared ei paista väljamaalastele silma."

Narva ja Sinimäed 1944 – suurim lahing Eesti pinnal

"Minu rehnuti järgi 60 000 hukkunut ja ligi 200 000 haavatut," pakub sõjaajaloolane Mati Õun 1944. aastal veebruarist augustini Virumaal raksunud lahingute tagajärjeks. Edasitungiva Punaarmee vastu antud lööke saab hästi silme ette manada Pargimäelt ehk Lastekodu mäelt. Vaivaras on suvekuudel teisipäevast pühapäevani avatud ka muuseum.

Teine hea plats, kus saab ette kujutada lahingutegevust, on Põrguhaua mägi ehk Grenaderimägi.

"See on militaarajalooliselt vast kõige huvitavam kant Eestis üleüldse," pakub Mati Õun.

Narva lahing 1700 – noore kuninga võit

1944. aasta Narva ja Sinimägede lahingute kõrval on maailmamastaabis oluline sõjategu kindlasti Narva lahing novembris 1700. Siis alistas väike, aga uljas Rootsi armee 18aastase kuninga Karl XII juhtimisel arvulises ülekaalus, aga kehva varustuse ja väljaõppega Vene armee, kelle juurest tsaar Peeter I oli mõni päev enne lahingut lahkunud.

Ehkki toonane lahinguväli pole praegu enam väga hästi jälgitav, sest paljukannatanud Narva on kunagise sõjapaiga maju täis ehitanud, tasub igal juhul minna Pähklimäele.

"Pähklimägi on just see koht, mida kujutab kuulus Gustaf Cederströmi maal, kus Karl XII võtab vastu alistunud venelaste lippe, suurtükke ja trumme," ütleb Mati Õun.

Sõjamäe 1343 – Jüriöö ülestõusu kaalukeel

Jüriöö ülestõusus sai otsustavaks 14. mail 1343 Ülemiste järve ja Sõjamäe raba vahel peetud lahing, kus võitlesid endale kohe-kohe rootslasi appi ootav eestlaste sõjavägi ja Saksa ordu.

"See on kahjuks jah meile õnnetult lõppenud lahing – 3000 langenut meie poole pealt," refereerib Mati Õun ammuseid kroonikaid. "Sakslased nimetavad enda kaotuseks vaid ühte orduvenda, aga niisugust jama ei maksa uskuda. Küllap neid ikka vast 500–1000 langes. Nii et päris tõsine lahing kahtlemata."

Parim paik luhtunud iseotsustamiskatse üle mõtisklemiseks on Jüriöö park ja selle lähiümbrus.

Tallinna pommitamine 1944 – lahinguväli pealinna südames

1944. aasta 9. ja 10. märtsil pommitas Punaarmee puruks ligi kolmandiku toonasest Tallinnast.

"Lage plats ümber Niguliste kiriku on selle mälestusmärk," tunnistab Mati Õun ja paigutab ohvrite arvu kuhugi 700–800 vahele. "Pluss 25 allatulistatud lennukit – nii et ega punalenduritele, Stalini kotkastele, see asi niisama karistamatult kah ei läinud! Kahtlemata oli see õhulahing Tallinna kohal."

Tehumardi ja Sõrve poolsaar – iidne sõjatanner

Teise maailmasõja ajal käisid ohvriterohked lahingud Sõrvest üle kaks korda. 24. septembrist 5. oktoobrini 1941 tungisid sakslased peale Sõrve taganenud venelastele. Mati Õuna hinnangul sai toona surma kuni 9000 sõdurit.

Teine suurem madin oli 10. oktoobrist kuni 24. novembrini 1944, kui Sõrve olid taganenud sakslased.

"Umbes 2000 langenud sakslast ja 4900 punaväelast, viimaste hulgas ligi 2000 eesti soost laskurkorpuslast," arvutab Mati Õun.

8. oktoobril 1944 peetud Tehumardi öölahingut meenutab maasse löödud mõõka kujutav Matti Variku hiidobelisk.

Sõrve poolsaar pillab sõjandushuvilisele mälestuskilde aga ka palju kaugemast ajast. Alles tulid Salme asula lähedalt välja viikingilaevad, leid vihjab rüüsteretkele arvata 1200 aastat tagasi.

Paju lahing 1919 – Vabadussõja veriseim kokkupõrge

Lahing Paju mõisa all 30. ja 31. jaanuaril 1919 oli Valga vabastamise võti, saades samas saatuslikuks ühele surmapõlglikumale Vabadussõja ohvitserile Julius Kuperjanovile.

Kui lahinguplaan enam-vähem tuttav, saab kohapeal üsna täpselt ette kujutada, kuidas liikusid Läti punased kütid ja mismoodi manööverdasid eestlased ja Soome vabatahtlikud.

Tondi kasarmud 1924 – mahasurutud riigipöördekatse

Tondi kasarmuid on Tallinnas kerge leida ja nende olulisust saab hõlpsasti ette kujutada. Tondi sõjakool oli üks 1924. aasta 1. detsembri mässu – mida dikteeris Nõukogude Liit – sihtmärke.

"Iseenesest tähtis lahing," hindab Mati Õun. "4 langenud kadetti, aga sõjakooli ei õnnestunud kommaritel ära võtta ja tänu sellele, ma arvan, suruti riigipöördekatse Tallinnas maha. Sest just Tondil oli väga palju hakkajaid noori mehi, kes kohe lülitusid mässu mahasurumisse."

Muhu väina lahing 1917 – suurim laevahukk Eesti vetes

Muhumaaga on seotud kaks olulist lahingut. Muhu linnuse verine langemine 1227. aastal Mõõgavendade Ordu ees tähendas kogu Eesti ristiusustamist.

700 aastat hiljem, 17. oktoobril 1917, lasksid Saksa lahingulaevad Väinameres lootusetult auklikuks Vene soomuslaeva Slava.

"Saksa laevastik tungis peale, Vene laevastik taganes Muhu väina kaudu," markeerib Mati Õun sündmuste käigu, mis tipnes 121 meetrit pika ja 13 500 tonni kaaluva sõjalaeva langemisega.

"Slava on suurim laev, mis Eesti territoriaalvetes hukkunud. Kahtlemata on see merelahing maailmas tuntud, see polnud kohalik väike krillimine, ikka suur ja tähtis," dotseerib Mati Õun.

Slava, mille vrakiga plaanisid venelased algselt sulgeda Muhu väina kanali, jooksis madalale ja oli aastaid Muhu- ja Saaremaa metallimaardlaks.

Juminda miinilahing 1941 – XX sajandi ohvriterohkeim merelahing

Tallinnast meritsi evakueeruvate punavägede laevakaravanid sattusid 28.-29. augustil 1941 Juminda poolsaare lähedal soomlaste ja sakslaste miinitõketele ja pommirünnakutele. 64 laeva kadus merepõhja.

"Vene uurijad on pakkunud hukkunute arvuks kuni 25 000, aga minu rehnut näitab umbes 12 400," ütleb Mati Õun. "See oli XX sajandi ohvriterikkaim merelahing. Juminda poolsaare tipus on mälestusmärk, sinna tasub ühel militaarhuvilisel kindlasti sõita: seal on stendid lahingu kirjeldusega, miinid, ankrud, ketid, igasuguseid toredaid merelisi asja välja pandud."

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
vidrik.vosoberg@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee