Kasulik

PÕITPITSITAV EKSPERIMENT-VÄLJAKUTSE-DIEET: mees jõi 3,8 liitrit vett päevas (9)

Toimetas Vidrik Võsoberg, 8. aprill 2016, 13:50
Foto: Oleksii Akhrimenko / Panthermedia
USA ajakirjanik Wil Fulton jõi ühe kuu aja jooksul iga päev galloni ehk 3,8 liitrit vett. Kuidas selline dieet talle mõjus? Kas temast sai varasemast parem inimene? Kas peenis kasvas suuremaks? Reportaaž eksperimendist ilmus Thrillist.com'is.

Olin kinni New Yorgi metroorongis, 15 meetrit allpool maapinda, hoides käes 3,8 l suurust kanistrit, mida olin kandnud kaasas terve päeva. Tundsin põies tugevaimat survet kui kunagi varem, pissihäda oli suurem kui terve senise elu jooksul. Sellisesse neerusid paugutavasse olukorda satud siis, kui jood klaas klaasi järel ja klaas klaasi järel H2O-d.

Samal teemal

Kui nõustusin jooma galloni vett iga päev terve kuus jooksul – mida teatakse kui "Galloni vee väljakutset" – siis ootasin häid tulemusi: parem nahk, rohkem energiat, jämedam peenis (noh, võib-olla?). Mõned neist ka sain, see on kindel. Aga see oli ühtlasi ka palju-palju koormavam, kui oleks eal osanud ette kujutada. Sa pead ikka tõsiselt pingutama, et juua päevas gallon vett. Kuid ma tegin seda siiski. Põhiliselt sellepärast, et mu tööandja maksis mulle, et seda teeksin, aga ka sellepärast, et tahtsin sellest midagi õppida. Lubage mul nüüd teiega ülistavalt jagada mu äsjaomandatud veeteadmisi, mu kallid ja tõenäoliselt dehüdreeritud lugejad.

Päev 1: see algab
Tavaliselt ma ei tarvita vedelikke gallonikaupa (peale õlle muidugi, viska viis!). Ja mul pole aimugi, kui palju tasse mahub ühte gallonisse, sest ma puudusin tol päeval neljandas klassis koolist, kuna käisin Meremaailmas. Niisiis otsustasin hankida suure veekanistri ja kanda seda päev otsa endaga kaasas. Veider, kas pole? See on raskem, kui ootasin. Kell 23:30 istun maha ja keskendun täielikult sellele, et täita mu päevane veejoomise norm. On veider tunne anda kehale ja hingele ülesanne ning eesmärk lihtsalt juua ja juua. Ja sellest ei saa isegi suminat pähe!

Päev 5: pissin iga 20 minuti tagant

Mulle meeldib vett juua, tõesti meeldib. Minu keha (ja ilmselt ka kõigi teiste omad) koosneb 60% ulatuses veest, kuid ükski normaalne inimene ei joo gallonit vett päevas. Sa pead tõsiselt vaeva nägema. Joon siis, kui ilmselgelt pole janune. Ma ei tunne end kuidagi teisiti. Aga ma tunnen kõhtu kogu aeg täis olevat – ja ma söön vähem. Pluss, pissin iga 20 minuti järel. Kõik inimesed meie kontoris arvavad, et mul on narkoprobleem, sest käin pidevalt WC vahet. Raske on ka see, kui näen jooke, mis pole vesi, ja mida tahaksin muidu juua. Baaris olen harrastanud alkoholi ja vee vaheldumisi joomist, mis peaks ju olema hea? Aga jah, nii palju pissimist.  

Päev 10: olen muutunud ... kenamaks?

Märkan hommikul, et midagi on juhtumas. Tavaliselt vajan nii kiiresti kui võimalik tassi kohvi, et mootor tööle saada, aga nüüd olen ärganud hommikuti värskena ja energilisemana kui normaalne oleks. Mis on tore. Ka tunnen end vist kuidagi paremini? Võib-olla on see siiski platseeboefekt. Leian, et mu juustel on nüüdseks juba ingellik läige, aga kuna pean end üldjoontes väga kenaks meheks, siis ei ole ma päris kindel.

On väga koormav vedada igal pool, kuhu lähen, kaasas gallonit vett. Ja päeva jooksul selle galloni ärajoomine ei lähe kuidagi lihtsamaks. Sisuliselt magan seda kanistrit kaisus hoides, et saada iga päev nõutud 3785 milliliitrit. Inimesed vahivad mind, aga selle galloni kaasasvedamine on teinud mu käed tugevamaks... arvan ma.    

Päev 15: olen energiapall

Mul on kindlasti rohkem energiat. Raudselt. Ma sisuliselt ei mõtlegi enam kohvist, mida varem jõin kaks-kolm tassi päevas. Kui lähen õhtul jooksma, tunnen end veidi kiiremana. Mu uni on sügavam. Ja see võib kõlada veidralt, aga tunnen end vähem kuumana. Ei, tegelikult ka. Kui lähen magama, siis mu kehatemperatuur tõuseb vahemikku 98,6 kraadi ning päikese pinnatemperatuuri vahel. See on kadunud ja ma ei tea, miks. Midagi veel: tunnen end hirmus janusena, kui ma parajasti vett ei joo. Nagu mu keha oleks aklimatiseerunud selle uue superhüdreeritud elustiiliga. Ma ei pruugi enam kunagi tagasi endiseks saada.   

Päev 20: inimesed ütlevad, et tundun õnnelikum

Ma ei tea. Võib-olla tõesti? Vaatasin täna jälle "Beetlejuice'i", sellega võib olla mingi seos.

Päev 25: saan paremaks inimeseks

Pissin endiselt väga palju. Ja uriin on kristallselge. Mu tüdruk ütleb, et mu nahk näeb selgem välja ja ma kindlasti tunnen, et üleüldiselt mul on rohkem energiat. On imelik nii öelda ... aga ma mõtlen, et tunnen end olevat parem. Küsin toimetajalt, kas ta ei leia, et mu töötulemused on mu superhüdratsiooni perioodi ajal paremaks muutunud, aga ta vastab "Mitte märgatavalt," mida ma tõlgendan kui "Tõenäoliselt".

Vett on märgatavalt lihtsam kurgust alla saada: enam ei võitle see joomise vastu. Olen kohandunud gallonile ja see on nüüd saanud osaks minust. Mul on kanistri käepidemest peos mõhnad ja ausalt öelda tunnen end alasti, kui selle jahe plastik mu kätt ei puuduta. Ka tunnen, nagu inimesed austaks mind rohkem. Nali, seda nad ei tee.

Päev 30: vaba ja selge

Väljakutse viimane päev. Pissin palju ja olen kogu aeg janune. Tunnen end nagu mu vanaisa. Aga erinevalt vanaisast, pagan, tunnen end hästi. Mõtlen, et terve galloni joomine on veidi liiast, aga sain aru, et ma ei olnud varem kindlasti piisavalt joonud.

See on muidugi minu täiesti ebateaduslik hinnang, aga määrata kindel veekogus, mille absoluutselt igaüks peaks ära jooma, on naeruväärne. Kui ma teeksin väljas füüsilist tööd, siis vajaksin kindlasti rohkem vedelikku, kui praegu kontoris istudes ja artiklit kirjutades.

Kui kaaluksin 180 kilo, peaksin jooma rohkem vett kui mitte-180-kilone mina. Aga kõik peaksid jooma rohkem vett! See parandab teie enesetunnet ja te meeldite inimestele rohkem. Ka suudate kaheksa minuti jooksul neli korda pissida, mis on lahe peotrikk

Ah jaa, ma muide pissisin seal metroos täiega. Ärge linnapeale öelge.