Kasulik

MEHELIK VÄLJAKUTSE | Kas moosi põhjakõrvetamine ikka tähendab väärt keedupoti SURMA? (9)

Vidrik Võsoberg, 29. juuli 2016, 16:39
Testi osalised. Vidrik Võsoberg
Kui usin perenaine (või ka peremees) maasikamoosi keetes sel kogemata põhja kõrbeda laseb ja roostevabast terasest valmistatud paksupõhjalise ning kolmekohalise summa maksva poti ära rikub, võtab see enam kui tõenäoliselt vanduma. Elustiil kõrvetas rõõmsalt meelega põhja hunniku kenasid metallanumaid ning proovis neid rahvalike – nii vanade kui uute – vahenditega taas ellu äratada. Keemik aitas selgitada, miks võtted toimivad või ei toimi.

"Kas kellelgi on head nippi, kuidas kõige kergemini põhjakõrbenud moosi poti põhjast kätte saada?" küsis hiljaaegu üks õnnetu kodanik sotsiaalmeedias, lisades kurvanäolise emotikoni. "Täpsustades, et ma ei taha mitte moosi kätte saada, vaid ikka potti puhtaks teha."

Nõuandjaid leidus. Kokku pakuti erinevaid meetodeid välja üheksa. Õhtuleht.ee otsustas need ükshaaval läbi proovida. "Katsealusteks" valisime majanduslikel põhjustel mitte üheksa mitmesajaeurost tunnustatud firma paksu põhjaga ja roostevabast terasest keedupotti, vaid õhukesest terasest väikesed detsiliitrimõõdikud, hinnaga 1,49 eurot tükk. Kuna aga ühe metoodikana välja pakutud trelli ja traatharjaga keerutamine osutunuks pisikese pütikese puhul võimatuks, sai katsesse kaasatud ka üks veidi suurem terasplekist kauss.

Testi osalised. Vidrik Võsoberg

Iga vähegi mõtlemisvõimega õnnistatud perenaine vastaks soovile moosipõletamise katse tema köögis ja pliidil läbi viia resoluutselt "Ainult üle minu laiba". Nii otsustasime katse esimese osa läbi viia ühekordsel grillil ja välitingimustes.

Tobe oli aga see, et üheainsa supilusikatäie maasikamoosi (kausi puhul kahe) põhjalik põhjakõrvetamine osutus ühekordse grilli puhul kaunis aeganõudvaks. Ligi kolm tundi pärast katse algust osa moosi veel vapralt mullitas, selmet olla vaikne tükike sütt. Nii sündis otsus jätta anumad terveks ööks jahtuvale grillile kõrbema. Stsenaariumiks "Tegin puupliidi alla tule ja hakkasin moosi keetma ja siis tuli sõbranna külla ja siis me lobisesime ja jõime veini ja siis ta rääkis oma lahutusest ja siis me nutsime ja jõime veel veini ja siis jäime diivanile magama ja siis ma ärkasin hommikul üles ja tundsin, et midagi on vist kõrbema läinud ..."    

Ettevalmistused moosi põletamiseks.  Vidrik Võsoberg
10 minutit grillitud. Vidrik Võsoberg
3 tundi grillitud. Vidrik Võsoberg

Hommikul nägid katsealused piisavalt söestunud välja ja algas teine etapp: erinevate ainetega leotamine. Käiku läksid nõudepesuvahend Fairy, puutuhk, puhastusvahend Cif, söögisooda ja äädikas. Tuhk ja sooda said keemilise reaktsiooni tekitamiseks veidi vett. Likku jäid anumad umbkaudu kuueks tunniks.

Ja siis asus usin toimetaja nühkima. Enne aga palusime Tartu ülikooli keemiainstituudi füüsikalise keemia õppetooli keemikul Ott Kekiševil prognoosida, kas ja miks need meetodid võiks või ei võiks töötada.

Testi osalised testvahenditega segatud.  Vidrik Võsoberg

Leotamine nõudepesuvahendiga

(Fairy: 1,09 EUR, Maksimarket)

Keemik Ott Kekišev selgitas, et Fairy töötab rasvade peal, muutes need selliseks, et need läheks kergemini vette. Nõudepesuvahend aitab rasval vette minna ja koos sellega sööginõult ära minna.

"Kui me vaatame algset probleemi, siis selleks on põhjakõrbenud moos," selgitas Kekišev. "Kõrgemal temperatuuril tekivad suhkrust selliseid suuremad polümeerid või molekulid, mis praktiliselt ei lahustu (karamelliseerunud suhkur – toim). Kui on veel suurem temperatuur, siis see söestub. Ma kahtlen, et Fairy selle osas väga toimib. See toimib hästi rasvade osas, aga suuremate molekulide puhul, mis väga raskesti lahusesse lähevad, ei tohiks ta väga kaasa aidata."

Tõsi ta on, et nõudepesuvahendis ligunenud anumat vee all nõudepesušvammiga pestes eemaldus selle seintele ladestunud õhem karamellikiht, kuid põhja külge kinni kõrbenud süsi vaid naeris Fairy peale. Seda oleks võinud nühkida nagu isane koer emast, aga tulemusi poleks selle aastanumbri sees näha olnud. Kui perenaine või -mees püüab sedavõrd põhjalikust põhjakõrbemisest nõudepesuvahendiga jagu saada, siis peab ta pettuma.

Nõudepesuvahend - tulemus null.  Vidrik Võsoberg

Mehhaaniline eemaldamine

(Terasnuustik, 1,99 EUR (3 tk), Koduekstra. Traathari trellile, 2,99 EUR, K-rauta)

"Ma arvan, et see on üks lollikindlamaid variante," leidis keemik. "Süsi on suhteliselt inertne paljudele kemikaalidele ja seda sütt ehk mustust on füüsiliselt alati kõige kergem eemaldada."

Ahhaa! Terasnuustik töötab! Vee all sellega nühkides õnnestus mõne minutiga eemaldada üks laik põhjakõrbenud korbast. Eeldatavasti võinuks poole tunniga sellest täiesti lahti saada (katse jätkumisel juhtunut arvestades võib-olla mitte – toim), kuid see nõudnuks parasjagu nühkimist ja nii poleks midagi teha olnud akutrellil ja traatharjal.

Terasnuustik - tubli. Vidrik Võsoberg

See meetod oli toimetaja jaoks eeldatav favoriit. Kunagi õnnestus naise poolt juba maha kantud kallis põhjakõrbenud metallist sööginõu just selle vahendiga uuesti ellu äratada. Sealjuures ei saanud roostevaba pind üldse kahjustada. Kuidas läks aga terasplekil?

Ei saa väga kiita. Terasnuustikukatsest anumasse jäänud vesi moodustas seal traatharja pöörutades söekihiga paraja pasta, mis segas nähtavust. Ehk arusaama, kust söetükke hõõruma peaks. Lisaks oli kohe näha, et erinevalt roostevabast terasest harjab traat ka pleki pinda ja väga võimalik, et see läheb lähitulevikus rooste.

Anuma puhastamine akutrelli ja traatharjaga.  Vidrik Võsoberg

Muide, seda katset pole soovitav teha beežides suvepükstes, mis alles teist korda jalas.

Umbes viis minutit pöörutamist hiljem sai katse katkestatud, sest päris puhtaks trelliga anumat siiski ei saanud. Üsna võimalik, et võttes appi terasnuustiku ja mingi tugeva spaatli, saanuks nõu siiski ka lõplikult puhtaks. Ent kokkuhoitud 1,49 ei olnud motivatsioonina piisav. Kallima nõu puhul oleks aga mehaanilise meetodiga jätkanud.  

Trell ja hari - üsna hea tulemus.  Vidrik Võsoberg

Trelliga puhastatud anum, lähivaade.  Vidrik Võsoberg

Leotamine puhastusvahendiga (Cif)

(Cif Fresh, 1,49 EUR, Maksimarket)

"Iseenda kogemusest ütlen, et kui laboris näiteks pliidid ära kõrbevad ehk sinna midagi peale läheb, siis tavaliselt puhastan abrasiivse vahendiga, karedama asjaga hõõrumine annab kõige parema efekti," märkis keemik. "Cif sisaldab lisaks puhastavatele kemikaalidele abrasiive, selliseid väiksemaid tükke või kuulikesi."

Ta tõdes samas, et see meetod nõuab omajagu füüsilist tööd ja ka on alati oht abrasiiviga puhastatavat pinda kahjustada. Ehk näiteks panni võib Cifiga üsna kergelt ära kriipida.

Puhastusvahendid sisaldavad keemiku sõnul reeglina toimeainena kas aluseid või happeid. Kekišev tõdes, et ta ei oska peast öelda, kas Cif on omadustelt üks või teine, Õhtuleht.ee leidis, et tegu peaks olema aluselise puhastusvahendiga.

Cif on seistes mingil moel maasikamoosisöega reageerinud ja näeb kummaliselt tahke välja. Nõudepesušvammiga nühkimisel eemaldab see mängleva kergusega anuma seintele ladestunud karamelli, samas jättes abrasiivina teraspleki sisse üksikuid õrne triipe. Ka saab see majapidamisvahend jagu üksikutest õhematest söekihtidest nõu seinal. Kuid põhjas laiutava paksu söekihi vastu on see teistele vahenditele sarnaselt jõuetu.

Toimida võiks Cif koostöös mehaanilise eemaldamise meetodiga.

Cif Vidrik Võsoberg
Cifi tulemused.  Vidrik Võsoberg

Leotamine puutuha lahusega

(Puutuhk (kardetavasti ka koos paberi- ja trükivärvituhaga), oma saunaahi, tasuta)

Lisada puutuhka ja vähesel määral vett, lasta pisut seista.

Keemik Kekišev selgitas, et puutuhk tekitab vees aluselise keskkonna ning võiks toimida polümeeride – karamellikristallid – lõhkujana. Süsi on aga nii happe kui aluse suhtes inertne ehk kemikaalidega on seda üsna raske lahti saada.

Seinad teeb tuhk karamellist puhtaks, söe vastu ei aita aga seegi. Vähemalt pole märgatavat söe eraldumist nühkimisel märgata.

Tuhk Vidrik Võsoberg

Leotamine soodalahusega

(Söögisooda, 0,55 EUR, Maksimarket)

Kallata moosile paks kiht söögisoodat ja tilk vett, lasta üks öö liguneda.

Kui puhastada kõrbenud söögianumat alusega, siis eelistaks keemik enda sõnul tuhale söögisoodat. "Söögisooda on kindlasti parem sellepärast, et tuhas on meil tundmatuid aineid," selgitas ta. "Kui sa puu ära põletad, siis see, mis alles jääb, on kõik see, mis ei põle, anorgaaniline. Me ei tea, kas seal on näiteks mingeid raskmetalle, mürgiseid ühendeid, mida me ei taha. Mina eelistaksin võtta poest odavalt seda söögisoodat, millest sa tead, et seal on ainult see üks kemikaal ja see ei ole kuidagi tervisele kahjulik. Sa tead, et sealt tuleb see õrnalt aluseline keskkond, mis inimesele väga midagi ei tee, aga poti pinnal aitab reaktsioonil toimuda."

Imelugu, aga silmaga vaadates ja näpuga katsudes tundub, nagu oleks sooda põhja sadestunud söekihti veidi pehmendanud ja kuidagi selle struktuuri muutnud. Švammiga sütt siiski eemaldada ei saa, kuid ka siin võiks kaasa aidata näiteks terasnuustik. Ning pole võimatu, et see anum sai teistest vähem kuuma ja sestap on põhjas rohkem karamellsuhkrut ja vähem sütt kui teistes anumates. 

Sooda Vidrik Võsoberg

Soodaga keetmine

(Söögisooda, 0,55 EUR, Maksimarket)

Üks osa soodat kolme osa vee kohta, keeta 5-10 minutit, seejärel lasta jahtuda.

Kes koolis keemiat õppinud, mäletab ilmselt, et temperatuuri lisamine aitab reaktsioonidel kiiremini toimuda. Kekišev kinnitas, et energia lisamine süsteemi muudab protsessi kiiremaks. Tema sõnul võib juhtuda, et toatemperatuuril hoidmise puhul ei juhtu midagi kahe päeva jooksul, kuid kuumutades näeb tulemusi juba näiteks tunni pärast. Ning kui tegu on sooda ja vee lahusega, siis on potis ju ka vesi, mis tähendab, et pole ohtu, et pott veel rohkem ära kõrbeks.

See kuramuse moosi-soodalahus hakkas juba viieminutilise pliidilolemise järel sedavõrd vahutama ja kerkima, et ohustas perenaise keraamilist pliiti. Toimus kiire evakueerumine õue. Tunnisest keetmisest pole – kui just grilli jälle soojaks ei aja –  juttugi.

Aisaraisk, üle keeb! Soodaga keetmine.  Vidrik Võsoberg

Ent ka sellise põgusa keetmise järel eemalduvad seintele jäänud kõrbemisjäljed švammi abil sekundiga. Süsi on, süsi jääb, süsi vist olema peab.  

Soodaga keetmine. Vidrik Võsoberg

Leotamine äädikaga

(Söögiäädikas, 0,65 EUR, Maksimarket)

Nagu Kekišev juba eelpool ütles, siis on süsi üldiselt nii aluste kui hapete suhtes inertne. Kui tegu on karamelliseerunud suhkruga, siis võiks hape aidata küll: hüdrolüüsida suured molekulid väiksemateks ja neid nii lahustada.  

"Kui asi on täiesti põhja kõrbenud ja sa füüsiliselt näed, et see on must, siis see suure tõenäosusega ongi süsi ja siis ma kahtlen, et hape töötaks," märkis keemik.

Ta tõi välja, et on olemas puhastusvahendeid (kas neid ka Eestis saada on, selles pole ta enda sõnul kindel), mis põhinevad orgaanilistel hapetel nagu näiteks oblikhape. Oblikhape moodustab reageerides komplekse ja on nii tugevam puhastaja. Ning üsna sarnaselt võiks toimida ka äädikhape ehk äädikas. Aga eeskätt sõltub äädika tõhusus ikkagi sellest, kas potipõhjas on süsi või kõrbenud suhkur.

Äädikaga anum oli ilmselt see, kuhu moosi kõrvetamisel enim vahtu tekkis – mis lõpuks moodustas lõbusad söestunud vahu kristallid. Söevahu lõhustas äädikas pehmeks ja selle sai käega nõust välja tõsta. Kuid põhja jäi süsi alles ja see ei paistnud ka kuidagi pehmem kui enne leotamist.

Äädikas Vidrik Võsoberg

Testi üldkokkuvõte: kuus totaalselt rikutud ja üks osaliselt eluvõimeline anum. Süsi on keedunõu surm, kerge kõrbemine vast siiski mitte.

Ah jaa, viimase abinõuna proovisin siiski üht meetodit veel. Asetasin anuma kummuli tasasele kivipinnale ja koputasin selle põhjale haamriga. Osa sütt kukkus ära, aga lömmitaotud põhjaga keedunõust vist siiski pole väga kellelegi kasu.

Alternatiivseid meetodeid

Ott Kekišev märkis, et süsi on suhteliselt inertne ehk keemiliselt raskesti mõjutatav, kuid talle mõjuvad oksüdeerijad. Selliseid aineid sisaldavad näiteks plekieemaldusvahendid. Kuid kas potti või panni pärast sellise ainega uputamist enam söögi tegemiseks kasutada mõistlik on, see on iseküsimus. 

Kõige tuntum oksüdeerimine on tuli ehk põletamine. Õhtuleht.ee küsis, kas oleks mõtet põhjakõrbenud potti veel edasi kuumutada ja loota, et see süsi sealt ära kaob?

"Ma millegipärast kahtlustan, et kui lihtsalt õhuga põletada, siis lõpuks meil tekib ikkagi seesama situatsioon, mis põhjakõrbemisega," vastas keemik. "Miks meil üldse asi ära kõrbeb: hapnikku ei tule piisavalt peale ja on kuum, moos põleb ilma hapnikuta ja süsi jääb alles. Selleks, et kõik saaks ära põleda, selleks peab väga hea õhu juurdevool olema. Kujutan ette, et selle asja ülesehitamine on keerulisem, kui see asi väärt on. Aga teoreetiliselt võiks ta ära põleda, kuigi kujutan ette, et see pole võib-olla kõige mõistlikum lahendus. Füüsiliselt seda lihtsalt maha hõõruda on arvatavasti kergem."

Kui aga tekitada näiteks pliidi kohale sepalõõts, siis võib juhtuda, et kuumuses hakkavad juba reageerima poti terase lisandid. Ehk siis on võimalik, et söe ärapõletamise käigus põleb maha ka pott ise.  

Kuidas puhastaks keemik Ott Kekišev ise põhjakõrbenud moosiga potti ideaalsetes laboritingimustes?

"Ma alustaksin kõige lihtsamatest ja ohutumatest meetoditest ehk siis ilmselt söögisoodast," hindas ta. "Kui see ei tööta, siis võib-olla prooviksin igaks juhuks happe ära ja siis läheksin edasi füüsilise eemaldamise peale. Või siis ehk on laboris mõnda tugevamat oksüdeerijat, seda prooviksin lihtsalt huvi pärast, et mis sellest potist ka alles jääb."

Väävelhapet või soolhapet keemik potti kallama ei hakkaks. Esiteks on nii, et kui äädikas ei töötanud, siis pole ka erilist lootust, et kangem hape seda teeb. Lisaks on tegu anorgaaniliste hapetega, mis käituvadki ainult happena ja millel erinevalt äädikast ja oblikhappest komplekside moodustamise omadust ehk ekstra lahustavat toimet ei ole.  

Uue poti ostmine

(Fiskars Functional Form 42 EUR, Iittala 239,99 EUR, WMF 229,99 EUR, Bergner Xena 29 EUR)

Ilmselgelt lihtsaim, aga mitte odavaim lahendus.

Uus anum näeb välja selline.  Vidrik Võsoberg

Kokkuvõtteks

Üldiselt on kõige parem siiski potti moosiga mitte põhja kõrvetada, vähemalt mitte nii põhjalikult, kui Õhtuleht.ee seda tegi.

Kui tegu mõõduka põhjakõrbemisega, siis võib ülaltestitud meetoditest abi olla küll. Ei soovitaks küll nõudepesuvahendit ja tuhka. Kui tegu on mingi suurema keedupotiga, siis võiks proovida näiteks mõninga soodaveega keetmist (siis pole ohtu, et üle ääre hakkab ajama) ja seejärel terasnuustikut.  

Kui aga nõu ära kõrbenud põhjalikumalt, siis odavama keedunõu puhul soovitaksime lennutada selle prügimäele ja hankida uue – sest anuma põhja kõrbemisel tekkinud söe vastu ei aita sisuliselt ei ussi- ega püssirohi. Kui aga pott nii hinna poolest kui hingeliselt kallis, siis jõudu nühkimisel!

9 KOMMENTAARI

e
Endel 1. august 2016, 05:59
Kõigepealt nõudepesumasinasse. See uhab minema kogu poolvedela kleepuva olluse, mis nuustikuga nühkimisel ainult laiali läheb ja pesuvee läbipaistmatu...
(loe edasi)
m
mamma 31. juuli 2016, 10:33
mina panen kõrbenud potti vett ja söögisoola ja keedan mõni minut,leotan siis ja mõne aja pärast pesen svammiga poti puhtaks.
Loe kõiki (9)

Põnevat ja kasulikku

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
vidrik.vosoberg@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee