Kasulik

"21. sajandi metsavennad" on ÕL Mehele lugudesari, kus õpetame tänapäeva meestele metsas ellujäämise nippe

ÕHTULEHE VIDEO | 21. SAJANDI METSAVENNAD II: milline võiks olla metsas ellujääja riietus? (16)

Vidrik Võsoberg, Aldo Luud, 12. jaanuar 2017, 18:19
 Aldo Luud
Metsavennasaaga teises osas käis meil külas kaitseliidu Tartu maleva noorteinstruktor, Loodusturism OÜ retkejuht ja üleüldiselt ellujäämise spetsialist Martin Erstu. Lapsest saati metsaelu ja matkamise vastu huvi tundnud mees rääkis endal seljasoleva näitel, missugune võiks olla selline riietus, millega üks mees metsas ellu jääb. 

Martin Erstu (43) on õppinud Soome sõjakoolis ja 1992. aastast saati on ta olnud seotud piirivalve, kaitseväe ja kaitseliiduga. Aastast 2000 on ta kaitseliidu noorteinstruktor. Ning mõned aastad tagasi õppis ta Luua metsanduskoolis loodusretkede juhiks. Viimaseid pikemaid matku, kus mees käinud, toimus Lapimaa tundras. Ehk siis: kui keegi metsaelust ja metsas ellujäämisest midagi teab, siis on see tema.

Samal teemal

Situatsioon on järgnev: Eesti mees teab, et tal on varsti pahalased (Erstu enda väljend) ukse taga ja ta peab valmistuma metsa pagemiseks. Kõige tähtsam on varustus ja varustuse puhul number üks see, mida selga ja jalga panna. Metsamees Erstu toob näiteks enda matkarõivad.

JALANÕUD

Martin Erstu kannab tuntud tootja matkasaapaid. Reklaami ta firmale teha ei taha, küll aga kinnitab, et tegu on tavaliste matkasaabastega. Saapad peaks kindlasti olema ühekordsest nahast. Põhjus: inimene on ise 37-kraadine radiaator ja suudab niiskust jalanõust välja pressida. Topeltvoodri või, veelgi hullem, mingi kunstliku voodri puhul kogub saabas jala eritatava niiskuse endasse ning hakkab lehkama. Ja jalg ise pikema aja jooksul mädanema.

Kodumaistest jalavarjudest sobivad metsaeluks näiteks Tartus toodetud militaarstiilis saapad.

TEKSTIIL

Erstu kindel eelistus on kanda villaseid riideid, eriti aluskihi puhul. Puuvillane riie kogub kehaniiskuse endasse, villase puhul lükkab keha selle aga endast eemale.

"Paneme nööri peale kuivama kõrvuti teksapüksid ja villase kampsuni. Kumb kuivab enne ära?" küsib metsamees. "Kampsun on poole tunniga kuiv, kui on tuuline ilm. Teksapükstel läheb neli-viis tundi."

KIHID

Teiseks kihiks on mehel Soome internetipoest ostetud fliis, mis pärit Soome kaitseväest. Avar fliis jätab enda ja alussärgi vahele õhukihi, mis hoiab sooja. Kõrge kaelus hoiab kaela ja kõri soojas, pikad käised aga ka käelabasid. Pikk lõige aga võimaldab istmikul soojas olla ka kummardudes.

Kolmandaks kihiks on Erstul Soome internetipoest ostetud briti armeejope, goretex-materjalist odav laoülejääk. Tuule ja väiksema vihma hoiab kehast eemal, samas on hingav materjal ja higi saab ära aurata. Taas avaramat sorti, et tekitada ekstra-õhukiht.

Kui on külmem ilm, lisab Erstu kampsuni.

MIDA MINGIL HETKEL KANDA

"Kui ma liigun, siis võtan isegi fliisi alt ära," selgitab metsamees. "15 külmakraadiga võib täiesti rahumeeli matkata nii, et mul on seljas ainult seesama villane särk ja see õhuke goretex-jope, mis tuult hoiab. Kui jään kasvõi kümneks minutiks seisma, siis esimese liigutusena panen fliisi selga. Kui tahan pikemalt seisma jääda, siis panen fliisi peale veel kampsuni. Kui liikuma hakkan, siis võtan need jälle seljast ära. Sest kui ma kampsuni ja fliisiga liiguksin, siis ma higistaksin kõik selle kupatuse läbi ja seisma jäädes hakkaks kohe kole külm."

PÜKSID

Erstu puusataskutega püksid on ostetud kodumaisest matkapoest. Tegu ei ole kuigi odavate jalavarjudega, aga see-eest kvaliteetsetega. Mees märgib, et matkariiete tootjad näevad tootearendusega vaeva ja peavad seega oma riietusse ka investeerima.

Kui aga oled sunnitud metsas elama ja olema, siis pole sul mõistagi võimalustki kehv varustus kappi seisma panna ja matkamõtted maha matta. Ehk 21. sajandi metsavend võiks panna selga 21. sajandi varustuse.

Kuidas Martin Erstu oma metsamehe rõivavalikut tutvustab ja selgitab, seda vaata lähemalt allolevast videost. 

 Aldo Luud

16 KOMMENTAARI

m
maamees 16. jaanuar 2017, 17:40
Kui on hea varustus ja oskad looduses liikuda on see igati tore,mida peaks igaüks teadma.Kaasaja sõjas nn. metsavendlus eriti kõne alla ei tule.Kaua p...
(loe edasi)
m
metsavendluse idee 13. jaanuar 2017, 19:44
on eesti mastaabis juba läbi mängitud kui strateegilised punktid on hõivatud pigem ainult ajutine häiriv faktor
Loe kõiki (16)

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
aare.kartau@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee