Kasulik

ÕHTULEHE VIDEO | 21. SAJANDI METSAVENNAD V: mida metsas hamba alla panna ja millega süüa teha? (10)

Vidrik Võsoberg, Aldo Luus, 24. jaanuar 2017, 20:56
Foto: Aldo Luud
Ellujäämise spetsialisti, kaitseliidu noorteinstruktori ja Loodusturism OÜ retkejuhi Martin Erstu sõnum metsas toidu otsimise ja toitumise kohta on üsna otsekohene: üks keskmine lihtne Eesti mees ei sure metsas nälga siis, kui ta võtab sinna kaasa kaerahelbeid ja kommi ning oskab abi küsida.

VEEPUDEL, SOOL JA – PUDER!

Samal teemal

Oma toidutegemise varustust tutvustades näitab Erstu esimese asjana välipudelit. Tegu pole mingi tippmalli alumiiniumplaskuga, vaid lihtsa pooleteiseliitrise mineraalvee pudeliga. Sellega saab mees oma joogiveenormi kenasti kaasas tassitud.

"Kui metsast väljatuleku aeg on teadmata ja ma lähen sinna pikaks ajaks, siis sool on mõistlik kaasa võtta," demonstreerib ta soolatopsi. "Kui tuleb ette taimedest või taimejuurtest toidu tegemist või kui läheb konna või hiire söömiseks, siis soolaga maitseb paremini."

Järgmisena harutab Erstu seljakotist välja mitu pakki erinevaid kiirputrusid. Tema sõnul on tegu lihtsaima metsatoiduga, mis sealjuures maksab vähe ja mida on hea kerge kaasas tassida. Täiesti vabalt võib metsa kaasa võtta ka suure paki kaerahelbeid, kuid see peaks olema hoolikalt pakitud, et niiskus ligi ei pääseks.

Kaerahelveste ja pudru teema juurde jõuab Erstu selles loos veel mitmel korral. Etteruttavalt: igati põhjendatult.

PIGEM LUTSUKAS KUI ŠOKOLAAD

Energiarikkad võistlussportlase matkasöögid on kallivõitu. Kui Martin Erstu vajab kiiresti lisaenergiat, siis harutab ta paberist välja karamellkommi. Šokolaad kipub seljakotis lagunema, pudenema ja sulama.

Kiirpuder on hea metsatoidus: odav, lihtsasti valmistatav, kerge kaasas vedada ja kiiresti energiat andev. Karamellkomm annab suhkrulaksu siis, kui energiat on kohe väga vaja. Foto: Aldo Luud

PLEKIST KOPSIK JA PRIIMUS

Vee keetmiseks ja juba nimetatud kaerahelbepudru valmistamiseks lõkkes on Erstul plekist katelok. Sobib aga ka umbes liitrise mõõduga emaileeritud tops. Sellisega teeb täpselt valmis kahe inimese pudruportsu.

Nutikas metsamees säästab ruumi ja kasutab ka kateloki sees oleva ära. Foto: Aldo Luud

"Kui ma ei tea, kuna ma sealt metsast välja tulen, siis mõistlik on, kui vähegi võimalik, teha lõkke peal süüa ja seda gaasiballooni säästa," märgib ta. "Seda kasutada viimases hädas, kui oled märjaks saanud või kui tõesti ei ole midagi, mida põletada."

Või ka siis, kui metsameest jahitakse ning ta ei saa lõket teha, sest valgus või suits võiksid teda vaenlasele reeta.

Balloonigaasi tasub metsas säästa. Foto: Aldo Luud

KAHVEL POLE OLULINE

"Ellujäämislaagrites õpetatakse puidust lusikat tegema, see on pigem selline ajaviitmise variant, aga lusikas võiks kaasas olla," selgitab ellujäämisspetsialist. "Kahvel ei ole oluline. Kahvliga suppi ei saa süüa, aga lusikaga saab nii kartul't kui erinevaid juurikaid ja putru süüa – lusikas sobib kõigeks. Ei pea olema imekallis ja imetabane matkalusikas: esimesest Selverist saab ka kindlasti metalllusika, mis selle matka vastu peab."

Plastiklusikatest soovitab mees eemale hoida: kord üritas ta sihukesega süüa purgist pooljäätunud suppi. Edutult.  

Lusikaga võib kartulit süüa, kahvliga suppi aga mitte. Foto: Aldo Luud

JUURIKAPUDER ON PIGEM SUVINE TOIT

ÕL Mehele märgib, et Martin Erstu on spetsialist, kes on suuteline end metsas hiirte, oravate ja juurikatega ära toitma. Uurime, kui kauaks ta oma varustusega metsa julgeks minna.

"Kõigega peale söögi... mõned nädalad," hindab mees. Kuid ...

"Söögi osas ma eelistaksin siiski sedasama, mis siin laua peale sai laotatud: erinevad pudruhelbed ja sellised asjad. Ega nende hiirte-konnade-rottide püüdmine ei ole sugugi nii lihtne nagu arvata võiks ja ega neist kõhtu täis ei saa. Meie maal on tunduvalt lihtsam võtta kaasa pudruhelbeid ja palju, leida neile mingi säilitamisviis.

Juurikaid saab süüa küll. Näiteks takjajuurikast saab päris hea pudru ja pilliroojuurikast ka. Aga külmunud maaga kulub selle juurika kättesaamise peale samapalju energiat kui inimene sellest juurikast inimene saab, nii et nulliring."

Tavaliselt Eesti mehel on metsas toitumisel mõistlikum usaldada oma seljakoti sise. Foto: Aldo Luud

SUURIM LOOTUS ON JAHIMEESTEL JA PUDRUSÖÖJATEL

Martin Erstu hindab, et toiduleidmise šansid on metsas kõige paremad jahi- ja kalameestel. Ent neilgi ei pruugi alati saagiõnne olla. Näiteks jänese küttimiseks on sisuliselt ainus veidi kindlam võimalus värske lume aegu, mil reetlikke jälgi näha on.

Paelte ja lõksude kasutamine ulukite ja lindude jahiks on Erstu sõnul Eestis täna ebaseaduslik. Lisaks: kas igaühes on ka suure näljaga piisavalt meest, et sellise saagiga hakkama saada?

"Kui jänes sul seal lõksus kiunub, kas sinus on piisavalt meest, et minna ja tal elu võtta?" küsib ta. "Parem siis pudrud ja kaerahelbed."

Lihakonservid kaaluvad seljakotis palju, takjajuure puhul tuleb arvestada sellest saadava energiaga ja isegi pisiloomi igaüks kätte saada ei suuda. Erstu arvates tingimata ei peakski.

"Eestis on asustus piisavalt tihe ja toiduaineid piisavalt palju, et hakkama saada," usub ta, et kaasmaalased metsavendi ka 21. sajandil hätta ei jätaks.

Foto: Aldo Luud

10 KOMMENTAARI

v
veteran 26. jaanuar 2017, 06:50
parem võta käntsakas soolaliha kaasa, pakisupid ei toida eriti, ajavad ainult neelud käima!
m
MILLEKS? 25. jaanuar 2017, 21:57
Milleks avaldada sellist jama? Eelmine artikkel oli 100% Matkasport OÜ reklaam ;).
Ma arvan, et see "ellujäämise instruktor" kooleb metsas ise esimesena ;).
Loe kõiki (10)