Kasulik

ÕHTULEHE VIDEO | 21. SAJANDI METSAVENNAD VII: kuidas saab Eesti mees endale tulirelva? (7)

Vidrik Võsoberg, Aldo Luud, 8. veebruar 2017, 19:49
Foto: Aldo Luud
Metsa püssita ei lähe ja rahuajal on relva soetamise vältimatuks eelduseks relvaloa hankimine. Aga kui sa lähed nii-öelda puusalt tulistades relvaluba tegema, siis suure tõenäosusega kukud eksamist läbi. Kui fortuuna sind soosib ja sa imekombel teooriaeksami läbid, siis tõenäoliselt teed endale praktilisel eksamil haiget. Ja kui ka selle imekombel läbid, siis võib ikkagi juhtuda, et oled taotlenud relvaloa, kuid sa tegelikult ei teagi, milleks seda kasutada tohid.

Kui sa pole kaitseliitlane, sõjaväelane, politsei- või vanglaametnik või jahimees, siis on päris kindel, et ettevalmistusi tegemata ruttad sa vaenlase saabudes metsa paljaste kätega ning su jahi- ja sissisõjarelvaks saab isevoolitud vibu. Ning ega ka kõigil eespoolloetletud inimestel püstol või püss kodus kapis ei seisa. Kui Eesti mees tahab olla hädaolukorraks valmis, siis ostab ta endale isikliku tulirelva. Rahuajal on sellise ettevaatliku ja ettevaatava (või isegi paranoilise) ostu vältimatuks eelduseks ametliku relvaloa tegemine: vaid nii saad osta jahipoest või eraisikult püstoli või püssi.

ÕL Mehele läks ilma igasuguste ettevalmistusteta relvaloa protseduuri kohta Lõuna prefektuuri uurima. Relvalubadega tegelev ametnik Vjatšeslav tegi meile üsna kiiresti selgeks, et relvaeksamile mütsiga lööma minna ei tasu.

Samal teemal

Kõik algab perearsti külastamisest

"Relvaloa taotluse esitamiseks peab inimene muuhulgas külastama ka oma perearsti, kes erinevate meditsiiniliste protseduuride järel oma tõendiga kinnitab, et relvaloa taotleja on terve ning loa saamist välistavaid terviseprobleeme tal ei esine," kirjeldas relvaloaametnik.

Tervisenõuete nimekiri, millele relvaloa taotleja peab vastama, on päris pikk. On ütlemata selge, et ta ei tohi olla erinevate ainete sõltlane, skisofreenik ega vaimselt alaarenenud. Ta peab vähemalt prillide abil enam-vähem normaalselt nägema ning saekaatrimehe laskekäel peavad kindlasti olema pöial ja veel kaks sõrme alles.

Ajakirjanik esitab vormi täitmiseks omakäelise "tervisetõendi", milles kinnitab lihtsalt, et on terve. Mõistagi sellest ei piisa.

Relvaloa erinevad liigid

Järgmine asi on täieliku relvandusealase võhiku jaoks kaunis segadusttekitav. 

"Kõigepealt peab taotleja iseendale selgeks tegema, milleks ta relva vajab," selgitab ametnik. "Ta peab selgelt aru saama ning ka põhjendama, kas soovib relva enese ja vara kaitsmiseks, spordi tegemiseks või jahipidamiseks. Samuti peab inimene teadma, kas ta ka oma isiklikku relva soovib soetada või mitte."

Kui relvadest ööd ega mütsi ei tea, siis lööb kõik see pildi kirjuks. Relvaloaametnik Vjatšeslav soovitab esimese allikana võtta ette politsei kodulehekülje www.politsei.ee – kus on üksipulgi lahti seletatud relvaloa ja teiste sarnaste lubade taotlemiseks vajalikud sammud ja nõutavad dokumendid. Ka leiab lehelt infot nii teoreetilise relvaeksami kui ka lasketesti kohta. Politsei kodulehel on olemas ka eksamiks õppimist lihtsustavad kontrollküsimused ja muu vajalik abimaterjal.

Suurem osa kui mitte kõik vajaliku saab relvaloahuviline kätte politsei kodulehelt. Foto: Aldo Luud

Kui Alfred Käärmann ütleb oma "Metsavenna käsiraamatus", et metsavenna põhirelv on AK-47, siis legaalselt Eesti mees isiklikult automaati omada ei saa. Relvaluba saab taotleda sile- või vintraudsele püssile, püstolile või revolvrile. 

Taotleja mõtleb, et hangiks siis Kalašnikovi asemel jahipüssi. Saab sellega ju jahti pidada ja vajadusel ka ennast kaitsta. Kuid selgub, et nii lihtne asi pole – jahirelva soetamiseks peab soovijal olema ette näidata jahitunnistus. Ehk siis: taotleja peab ka päriselt olema jahimees. Aga ei ole. 

Kuna revolver (see trumliga laskeriist, millega filmides vene ruletti mängitakse) mulle ei meeldi, siis otsustan püstoli kasuks. Ning "enese ja vara kaitseks". Aga lõpuks märgin loataotluses siiski ka revolvri ära.

Nagu hiljem selgub, panen loataotlusega siiski puusse. Taotletud "liigiluba" mulle püstoli ostmise õigust ei anna. Selle annaks relva soetamisluba. Liigiloaga oleks mul võimalik näiteks oma laskespordiseltsist (pean sealjuures tõendama, et sinna tõesti kuulun) viieks päevaks sportpüstolit laenata ja sellega võistlustele minna.

"Kui te soovite endale siiski isiklikku relva osta, siis tuleb liigiloa taotlemise asemel anda sisse taotlus relvasoetusloale. Kui kõik nõuded ning taotlustingimused on täidetud ning ühel hetkel on relvasoetusluba taskus, siis olete saanud õiguse minna vastavasse kauplusesse ning hankida endale konkreetse tulirelva liigi," selgitab ametnik Vjatšeslav. Ta lisab, et esmapilgul on majandamist palju, ent ühte tulihingelist sportlast, jahimeest või varakaitsjat selline ümberkäimine ei morjenda.

Ihaldatud dokumendi saamiseks peab relvahuviline omajagu vaeva nägema. Foto: Aldo Luud

Politsei uurib taotleja tausta. Kuidas, see on saladus

Kui inimene on endale selgeks teinud, mida ta tahab, siis esitab ta PPAle taotluse, kaks fotot, arsti tervisetõendi (kehtib viis aastat) ja tõendi 30-eurose riigilõivu tasumise kohta. Ka märgib ta taotluses ära, kust ta oma loa kätte tahab saada.

Täidan avalduse ning selle põhjal teab ametnik, et relvaeksami praktiliseks osaks tuleb mulle valmis panna nii püstol kui revolver.

Edasi alustab politsei menetlust.

Kas ma relvaomanikuks sobin, sõltub ametniku sõnul paljudest nüanssidest ning iga taotlus vaadatakse üle ning otsust kaalutletakse väga individuaalselt. Otsus sõltub muuhulgas aga näiteks ka sellest, kas mind on karistatud, milline on mu eluviis ja kas mul on kahe taotlusesse märgitud ostetava relva jaoks kodus relvakapp juba olemas. Ühe püstoli jaoks seda veel olema ei pea. Kuidas täpsemalt mu eluviisi uuritakse, seda PPA ametnik lähemalt ei valgusta.

Tuleb vaid loota, et politsei ei lähe mu eluviisi uurides mu kodupoest uurima, kui palju ma sealt õlut ostan ...

Teooriaeksamit mütsiga lüües ei tee

Sel ajal, kui politsei taotlust menetleb ehk mu tausta uurib, peaksin mina relvaeksamiks õppima. Õppematerjalid on politsei kodulehel olemas ja neist olulisim on relvaseadus.

Keldris paiknevas akendeta eksamiklassis (vähemalt Tartus on sihuke) saab eksamineeritav tund aega, et vastata õigesti vähemalt kaheksale küsimusele kümnest. Relva soetamine, registreerimine, võõrandamine, sisse- ja välja viimine, edasitoimetamine, tulirelva seaduspärane hoidmine. kasutamine, kandmine, ohutustehnikad ja relva käsitsemine, laskevigastuse korral kannatanule esmaabi andmine ... 

Eksamiklass on hästi ventileeritud, aga kindlasti saavad nõrgemate teadmistega relvaloahuvilised siin oma kümne küsimuse kallal omajagu higistada. Foto: Aldo Luud

Ilmselgelt ma selle eksamiga "puusalt tulistades" hakkama ei saaks. Kui tihti seda juhtub, et relvaeksamil just teoreetilise osaga läbi kukutakse?

"Kahjuks suhteliselt tihti," märgib ametnik Vjatšeslav. "Kui inimene ei ole eksamiks korralikult ettevalmistunud või tõlgendab küsimusi valesti, siis aga juhtubki niimoodi. Ka juhilube taotledes ei saa ju teooriaeksamile mütsiga lööma minna, kui pole lehtegi liiklusseadusest lugenud või liiklusteste lahendanud. Täpselt samamoodi on ka iga teise eksamiga, olgu selleks siis relvaeksam või koolieksam."

Teoreetiline eksam on valikvastustega, ent ühele küsimusele võib olla mitu õiget vastust: nagu autoeksamilgi. Tartus tehakse relvaeksamit kaks korda kuus, kolmapäeviti.

Lasketiiru püssirohulõhn

Kui teooriaeksam edukalt sooritatud, lähevad taotlejad politseimaja fuajeesse ootama. Testid vaadatakse üle ja selle edukad sooritajad kutsutakse püssirohu järgi lõhnavasse 25 m rajaga lasketiiru, kus sooritatakse lasketest. Laskmiskatse toimub kahes osas eksamikomisjoni juuresolekul. Laskmiskatse esimeses osas kontrollitakse õpperelvaga või laadimata relvaga inimese relvakäsitsemise oskusi. Teises osas lastakse tulejoonelt samast või sellele lähedasest relvaliigist, mida eksamineeritav soovib soetada või mille kandmisluba taotleb.

Tartus püstoli jaoks relvaluba tegevatel inimestel veab: kui varem tuli praktiline relvaeksam teha vanakese Makaroviga, siis nüüd on eksamirelvaks juba märksa kaasaegsem Glock 19: 9x19 Luger (siinkirjutaja oskab vaid oletada, et ju tähendab see üheksa paugu tegemise võimalust).

Eksamineeritav sooritab kolm lasku ja püstoli või revolvri puhul peab neist vähemalt kaks tabama märklaua punktiosa. Püssist tulistades tuleb põrutada kõik kolm lasku märklaua musta alasse.

Selgub, et viimane püssieksami sooritaja põrus, kuna üks lask lipsas valgesse alasse.

Püssiga peab kõik kolm lasku saama märklaua musta ossa. Viimane püssieksami tegija kukkus läbi. Foto: Aldo Luud

Sealjuures peab relvaloa taotleja enne lasketesti tõestama, et ta oskab relva käsitseda, tunneb selle tööpõhimõtet ja ohutustehnikat ning muuhulgas on kursis ka näiteks sellega, millest padrun koosneb. Kuna ajakirjanik midagi sellist tõestanud pole, pigem vastupidi, antakse talle "kõmmutamiseks" õpperelv.

Tulirelvaeksami tegija peab muuhulgas oskama nimetada padruni osi. Foto: Aldo Luud

Täielikult asjatundmatu relvakäsitseja kavatseb esimest lasku tegema asuda kaitseriiviga. Päriseksamil võiks see ilmselt tähendada punkti kaotamist. Kuid vähemalt lähevad kõik plõksud täpselt märklaua õiges suunas!

Aga.

Relvanduse alal totaalselt asjatundmatu ajakirjanik on hoidnud püstolit käes sellises asendis, et reaalsete laskude puhul oleks kelgu tagasilöök käe veriseks äestanud. "Üsna tüüpiline viga algajatel," tõdeb relvaloaametnik.

Vale laskeasend (pildil) tooks kaasa sõrmenukkide veristamise. Foto: Aldo Luud

Kõik pole veel läbi

"Kui kõik tehtud nii nagu peab, siis taotleja läheb koju ja esimesel võimalusel väljastab menetleja taotlejale selle loa, mida taotlema tuldi," selgitab ametnik.

Kui mina poleks omaenese tarkusest taotlenud liigiluba, vaid soetamisluba, siis käiks edasine nii. Lähen püstoli soetamisloaga relvapoodi ja valin sealt Glocki. Kasutada ma seda veel ei tohi. Pood teavitab samas kohe politseid, et üks Glock on müüdud. Mina pean seitsme tööpäeva jooksul politseisse minema, relv kaasas, ja selle seal registreerima. Kuni aga pole väljastatud füüsiliselt kujul relvaluba, ei tohi seda ikkagi kasutada – ostublankett annab vaid õiguse püstoli kodus hoidmiseks.

Kogu selle jändamise järel pean veel esmalt hankima selle Glocki ostmiseks 660 eurot. Kui lisada kulud tervisetõendile, relvaeksamile ja registreerimisele, siis peab tõdema, et relva omamine pole ei lihtne ega odav. Kuna aga relvaloa taotlemine ja relva soetamine on igal inimesel siiski pikalt kaalutletud ning sügavalt läbimõeldud otsus ning lisati ka oluline vastutus, siis ei peagi selle taotlemisprotsess liialt lihtne olema. Aga kui hädaolukord käes, siis pole see ilmselt paha investeering.

Saage tuttavaks: õpperelvad - revolver ja püstol. Foto: Aldo Luud

Kuidas relvaloa taotlemise protseduur käib, vaata allolevast videost.

Foto: Aldo Luud

Lühidalt, relva soetamise mõtte tekkides käitu nii:

1. Mõtesta enesele, miks mul on relva vaja

2. Mis relva mul on vaja

3. Mis dokumente ja protseduure on mul vaja selleks läbida ja vormistada

4. Esita õige taotlus õigele relvaliigile ja relvatüübile

5. Õpi selgeks teooria ja seadused

6. Õpi selgeks laskmine ja relvakäsitlemine

7. Soorita edukas teadmiste test

8. Soorita edukas lasketest

9. Tule järgi oma loale

10. Mina ja osta relv

11. Registreeri see

12. Vii relv koju ja paiguta see vastavalt seadusele

Relvaomanik peaks oskama oma relva ka ohutult lahti võtta ja kokku panna. Foto: Aldo Luud

Veidi numbreid relvade ja relvalubade teemal

Lõuna prefektuuris väljastati 2016. aastal 2732 relvaluba, neist juriidilisele isikule 26, soetamisluba 641, paralleelluba 176, kandmisluba 62, Euroopa tulirelva pass 91, kollektsioneerimisluba 4, laskekõlbmatuks muudetud relv 11.

Möödunud aastal andis PPA välja 7528 relvaluba, neist 64 juriidilisele isikule. Neist suur osa taotleti uuesti aegumise tõttu. 2015. ja 2014. aastal anti välja vastavalt 8201 ja 10 338 relvaluba.

2016. aastal väljatati 3437 soetamisluba, aasta varem 3430. Paralleelrelvalubasid väljastati mullu 522, 2015. aastal 464.

Eelmise aasta 8. jaanuari seisuga oli relvaregistris arvel ligi 67 000 relva, tänavu 4. jaanuari seisuga oli neid üle 68 000. Osaliselt mõjutab relvade soetamist ka majanduse käekäik. Kõige rohkem relvalubasid taotlevad eraisikud jahipidamiseks, laskespordiga tegelemiseks ning enese ja vara kaitseks.

Numbreid käsitledes tuleb tähele panna, et kui inimese relvakandmisluba aegub ja talle väljastatakse uus luba, siis see läheb statistikasse kirja uue väljastatud loana. Samuti väljastatakse uus relvaluba juhul, kui inimene soetab uue relva või müüb relvaloale kantud relva.

Allikas: Lõuna prefektuur

7 KOMMENTAARI

v
vend 18. veebruar 2017, 01:58
metsa vend peab valmis olema selleks kui on sõda ?
u
Urmas 9. veebruar 2017, 13:38
Ega metsavendadel Voitkadel mingit relvaluba ei olnud! Ja Käärmanil samuti!
Teha relvaluba, osta püstol ja hakata sellega armee rünnakpüsside vastu törtsutama? Armee rünnakpüssiga lastakse ju neli korda kaugema vahemaa pealt see püstolitörtsutaja tabavalt maha.
Loe kõiki (7)