Kasulik

"21. sajandi metsavennad" on ÕL Mehele lugudesari, kus õpetame tänapäeva meestele metsas ellujäämise nippe

ÕHTULEHE VIDEOD | 21. SAJANDI METSAVENNAD VIII: kuidas leida metsas öömaja? (4)

Vidrik Võsoberg, Aldo Luud, 9. veebruar 2017, 19:29
 Aldo Luud
Käisime metsavennasaaga jälgijatele juba tuttava matkamehe, Loodusturismi retkejuhi ja kaitseliidu Tartu maleva noorteinstruktori Martin Erstuga metsas ja rabas. Püüdsime välja selgitada, millised on oma kodust lahkuma sunnitud Eesti mehe võimalused metsas ellujäämiseks ajutist või püsivamat peavarju leida. Lühidalt kokku võetuna on õppetund järgnev: kui sa ei saa elada inimesena, siis võta eeskuju metssealt või karult.

Hommikune umbes 5-6-kilomeetrine jalgsimatk ühes Lõuna-Eesti rabas on hea ärataja, kuid ka vaid umbes ühekraadine külm teeb olemise peatselt jahedaks. Ent meie saame varsti tagasi sooja autosse ja edasi kontorisse – kuid näiteks okupatsioonivõimude survel kodust metsa pagenud Eesti mees peaks jääma siia pikemalt. Leidma vähemalt ajutise ulualuse. Pesa, kus ööbides mitte surnuks külmuda – et võitlust kodumaa eest viimse veretilgani jätkata.

Samal teemal

Loodus ise pakub kuusetihnikut ja (karu)koobast

Martin Erstu sõnul on Eestimaal palju liivakivikoopaid, kuid magada on sellistes kehvavõitu. Nimelt on need üldjuhul allikatekkelised ja sageli voolab neist läbi vaid mõnekraadise veega allikas. Nii on sellises koopas ööbida külm ja rõske. Erstu eelistab koopale siiski metsa ja mitte suvalist metsa.

"Kuusemets on selline koht, kus on alati õhutemperatuur paar kraadi kõrgem kui mujal lageda peal," selgitab ta. "Alati võib kopeerida enda mõõdus metsloomi ehk näiteks metsseakarjad armastavad kah paksemas kuusetihnikus ööbida. Kindlasti leiab kuusikust sea magamisasemeid, just soojematest tuulevarjulisematest kohtadest."

Kui kuusikut läheduses pole, siis ons üks võimalusi teha endale onn tuulest murtud männi juurde. Aga sealjuures mitte hakata endale juurte poolt nende alla koobast kaevama. Taas tasub eeskuju võtta teistelt imetajatelt.

"Karu ei lähe sinnapoole, kus on juuremätas püsti, vaid sinnapoole, kuhu tüvi on kukkunud," räägib Erstu. "Just selle tüve alla teeb koopa. Paneb tüvele roikaid peale, tassib sinna veel sõnajalgu ja oksaräga peale ja siis põõnab seal tüve all, sätib ennast sinna kerra."

Kui järgi mõelda, siis on see päris loogiline: kui idatuul on puu läände maha murdnud, siis pole mõtet end uute idast puhuvate iilide ette sättida. Metsamees toob välja ka selle, et juurerägastikust variseb ööbijale kindlasti liiva kaela ja lisaks on puu juurtega murdudes võtnud endaga kaasa hulga pinnast ja tekitanud nii augu, kuhu koguneb vesi. Ja hommikul pole mõistagi mugav veelombis ärgata.

Kuidas karu endale koobast teeb, seda vaata videost.

 Aldo Luud

"See on minu jaoks tuttav koht, siin ma lihtsalt tean, mispidi ilmakaared on," selgitab metsamees muiates. "Mis samblasse puutub, siis kehtib siin vana tarkusetera: kui oled metsas ära eksinud ja närvis, siis vaata puudel kasvavat sammalt – sambla vaatamine rahustab."

Kuusetihnikusse saab ehitada kuuseonni

Kui metsavend on pidanud kodust pagema ülepeakaela, võib juhtuda, et tal tuleb öömaja ehitamisel piirduda puhtalt looduslike vahenditega. Niisama lõbu pärast ei maksa kuusepuid rüüstama hakata, aga kui häda käes, tuleb metsamehel seda teha. Kui raiuda varjualuse tegemiseks kuuskede alumisi oksi, siis tuleb Erstu hinnangul paljaks teha 20-30 puud. Kui aga võtta maha noori kuuski, siis kulub neid 10-15 tükki.

Varjualuse tegemiseks tuleks siduda puude vahele üks-kaks latti ning asuda siis neile kui rõuguredelile tuulepoolselt küljelt kuuseoksi või kuuski laduma. Onn peaks olema võimalikult madal: seal peaks saama lamada või heal juhul istuda. Katmata poolele teeb metsavend väikse soojendava lõkke.

Aga selline varjualune on kaugel ideaalsest ning seda mitmel põhjusel.  

"See kuuseoksakiht peaks olema umbes pool meetrit paks, et ta vihma ka kinni peaks," märgib metsamees Erstu. "Kujutage ette, kui palju sinna oksi läheb. "Asjata energia kulu", kui tsiteerida Eesti filmiklassikat."

Metsamehe sõber on telkmantel

"Kuused hoiavad temperatuuri ja kui ma selle telkmantli panen madalale, siis ka telkmantel hoiab soojust enda all poolteist-kaks kraadi kõrgemana," kirjeldab ta mantlist telgi ehitamist. "Väikse tuule ja vihma hoiab ta ka kinni, saan selle all nii-öelda urus olla ja magada."

Telk on soojem kui telkmantel, aga ka suurem ja kobakam ja seetõttu raskem kaasa vedada. Lisaks võtab selle kokkupanek ka vilunud inimesel hea tüki aega ning tuleb sestap ilmselt maha jätta, kui ümberringi hakkavad vilisema kuulid.

Kuidas metsamees telkmantliga majandab, vaata sellest videost.

 Aldo Luud

RMK onnis jääb metsavend silma

Jahimeheonnid ja RMK majakesed vist ei ole kriisisituatsioonis head sellepärast, et nende asukohad on kenasti kaardi peal ja ka vaenlane teab neid, uurime Martin Erstult.

"Vaenlane teab ja oskab otsida, aga ma ei usu, et meil tuleb sellist situatsiooni, et käivad ringi jalgsiluurajad, kes otsivadki seda üksikut metsavenda," arutleb metsamees. "Tõenäoliselt käib seal kliente edasi, matkajaid ja lihtsalt õlleturiste. Kui ma seal onnis pidevalt elutsen, siis ma jään jalgu ja mingil hetkel ka silma – et näe, siin elab keegi. Sealt käib kole palju inimesi läbi ja kui minu eesmärk on varjata end pahalase või kurja ämma eest, siis ei ole mõistlik sellises kohas olla."

Kolhoosilaut kaitseb õhuluure eest

Ka üle veerandi sajandi tagasi maha jäetud kolhoosi- ja sovhoosirajatistest, vanadest lautadest, kuuridest ja kaalukodadest võib metsa pagenule kasu olla. Kui sihukesel poollagunenud laudal on katus peal, ei näe metsavenda ei õhuluure ega termokaamera.

Kohalikud võivad vanas kolhoosihooned elavat inimest märgata, aga selliste juurest ei käi läbi turistihorde.

"Aga mis seal kehv on, on see, et need on üldjuhul kivihooned, kus on külm ja rõske nagu liivakivipaljandi koopaski," nendib Martin Erstu. "Aga seal saab kahtlemata sees lõket teha ja kui seal katuse alt isegi tossu tõuseb, siis eks õhuluure vaatab, et see on maja ja maja katusest vahel peabki tossu tõusma. Ja neid mahajäetud nõuka-aegseid maju ja selliseid hooneid on Eestimaal palju. Kindlasti on selline parem peavari kui lihtsalt kuuse all või lageda põllu peal."

Vana kaalukoja eeliseid vaata sellest videost. 

 Aldo Luud

Parim elupaik on maja

Aga ajutiseks või ka pikemaajaliseks olemiseks – kuni punker valmib – on metsavennale mahajäetud maja. Sellistest pole ääremaadel puudust. Erstu demonstreerib meile hüljatud majakest rabasaarel, kuhu pääsemiseks tuleb mitmeid kilomeetreid soos ja metsas ragistada.

"Kuulge: siin on ju elatud ja kui siit korstnast suitsu tõuseb, ei oska keegi arvata, et siin keegi varjab ennast," osutab ta. "Siin on tulekolle olemas, põrand all ja aknad ees – see on siiski maja. Tuul mulle otse peale ei puhu ja tõenäoliselt saan ma seda natuke soojemaks kütta.

Kui seal metsas lõke põleb ja seal ümber mehi on, siis seal minul tekiks kahtlus, et kes need mehed on ja miks nad seal on. Aga kui sellises vanas majas korstnast suitsu tõuseb ja hoovi peal liikumist näha on, siis kõik see on ju normaalne."

Miks on mahajäetud maja metsavenna jaoks hea leid, vaata sellest videost.

 Aldo Luud

4 KOMMENTAARI

i
Ilgert Nilbert 16. veebruar 2017, 10:15
Praegusel ajal ei ole telkmantliga väga hull, aga kuidas magada metsas, kui ümber on mustmiljon sääske?
u
Urmas 10. veebruar 2017, 20:35
Ega metsavennad Voitkad telkmantli all ei ööbinud.
Voitkad pidasid metsas ca. 14 aastat vastu.
Kuidas metsas vastu pidada, seda peaks eelkõige Voitkade käest küsima, mitte mingisuguse klouni käest, kes ei jaga asjast mitte midagi.
Loe kõiki (4)

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
aare.kartau@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee