Kasulik

"21. sajandi metsavennad" on ÕL Mehele lugudesari, kus õpetame tänapäeva meestele metsas ellujäämise nippe

ÕHTULEHE VIDEO | 21. SAJANDI METSAVENNAD IX: miks vajab metsavend punkrit ja milline peaks see olema? (29)

Vidrik Võsoberg, Aldo Luud, 14. veebruar 2017, 20:25
 Aldo Luud
Metsavennasaaga sedakorda viimases osas räägib kaitseliidu Jõgeva maleva noorteinstruktor Kristian Vaarpuu oma viie kogemuse põhjal punkri ehitamisest. Muuhulgas sellestki, et metsavenna punker võib kasulik olla ka muudel hädajuhtudel kui vaenlase sissetung ja vajadus Eesti meest tema eest varjata.

Vaarpuu palub Jõgeva noorte kotkaste Lõuna-Eestis asuva punkri asukoha hoida saladuses ning juhatab meid selle juurde üht ja pärast ära hoopis teist teed mööda. Põhjus on lihtne: mida rohkem inimesi punkri asukohta teab, seda vähem metsavendadel sellest kasu on. Kuidas see ütlus kõlaski: kaks suudavad saladust pidada, kui üks on surnud.

Samal teemal

Aastaid noorteinstruktorina töötanud Kristian Vaarpuu (36) on ajaloo- ja metsaeluhuviline. Kümmekond aastat tagasi tekkis tal huvi selle vastu, kuidas omal ajal ehitati metsavenna punkreid ning mees asus uurima erinevaid temaatilisi väljaandeid. Lõpuks jõudis ta legendaarse metsavenna Alfred Käärmanni (1922-2010) "Metsavenna käsiraamatuni", kus oli lausa punkri joonis olemas.

"Käisime temaga mööda erinevaid Eestimaa punkreid – kui vennad Voitkad päevakorral olid, siis käisime nende punkreid vaatamas," meenutab kaameramees Aldo siinkohal seda vintsket Eesti meest, kes elas üle käe kaotuse haarangu käigus, kaheksa aastat metsavennaelu ja 15 aastat Venemaa vangilaagreid.

Esimese punkri ehitas Vaarpuu koos noorkotkastega täpselt Käärmanni juhendi järgi, sama materjalimõõduga ja samasuguse välimusega. Kõik oli kena, paraku aga osutus valitud asukoht kehvaks ja tänaseks on too punker kokku kukkunud.

Punkrile kehtivad kinnisvarareeglid

"Aga ülejäänud neli tükki, mis oleme teinud – see, kus me oleme, on siis viimane versioon –, on täiesti  alles, elujõulised ja kasutuskõlblikud," viitab noorteinstruktor. Ta toob välja, et ka metsavendade punkri puhul kehtivad kinnisvara reeglid: kõige olulisemad asjaolud on asukoht, asukoht ja asukoht.

Asukoht näibki viimasel punkril olevat üsnagi ideaalilähedane: metsanõlva tipus ei tohiks olla liigvee muret ja ka on punkri asukatel hea vaade võimalikele lähenevatele vaenlastele.

Nelja ehitatud punkri põhitööjõuks on olnud noorkotkad ja ehitamine on käinud pioneeri eriala õppimise eesmärgil ning raames. Põhieesmärk on olnud see, et noored kotkad õpiksid kirvest, saagi ja labidat käes hoidma ja õigeid töövõtteid kasutama. Viimase metsavennapunkri ehitamise juures oli 15 noormeest ja kolm juhendajat. Korraga mahtus tööd tegema vaid kuus, aga kuna vahetus oli koguaeg võtta, siis läks ehitus üsna kiiresti.

"Reedel koorisime palki ja teisipäeva õhtuks jõudsime praegusse faasi," meenutab Vaarpuu möödunud sügist.

"Me pole enam järginud traditsioonilisi ehitusvõtteid ja teinud nii, nagu metsavennad omal ajal tegid, vaid kasutanud ka tänapäevast materjali," selgitab Kristian Vaarpuu. "Me ei ürita mitte ajaloolist punkrit ehitada, vaid ehitada sellist, mis täidab meie vajadusi: hoiab niiskuse ja vihma ära ning sooja sees."

Maksab keskmise kuupalga

Varamata palkide vahele on sooja hoidmiseks pandud paks samblakiht. Siiski tahaks konkreetne rajatis enne sissekolimist veel tööd. Metsavendade punker vajab narisid, lauda, toole, ust ja varikatust, mille alla saaks koguda ehitusmaterjali ja kus vihmase ilmaga töötada saaks. Kui uks ees, siis on kasu ka mõnusast väikesest plekkahjust, mida palkidest isoleerivad tellised.

Konkreetne punker mahutab kenasti nelja "metsavenda" ja kamba peale tehes peaks see olema ka töömehele rahaliselt jõukohane. Vaarpuu sõnul läks punkri ehitamine – sealhulgas transport ja ehitajate toit – maksma 700-800 euro ringis.

Ning Eesti mees ei peaks endale oma isiklikku punkrit ehitama tingimata mitte selleks, et varjuda sinna vaenuvägede sissetungi puhul.

Kristian Vaarpuu sõnul võib punkrist lisaks sõjalisele ohule olla kasu ka näiteks looduskatastroofi puhul. Kui kauaks jätkub näiteks kortermajas suure taristuavarii korral vett ja elektrit? Aldo Luud

"Kui mõelda, et millal ja milleks teha, siis on punkri eesmärk ikkagi pakkuda sulle kriisisituatsioonis ajutist elupaika," selgitab punkrimeister. "Kriisisituatsioon ei pruugi olla ju vaid sõjaline kriis. See võib olla ka looduskatastroofi poolt tekitatud infrastruktuuri katkemise kriis. Samamoodi viirushaigused, inimese enda poolt tahtlikult või tahtmatult tekitatud kahjustused infrastruktuurides.

Si vis pacem, para bellum

"Ja kui tsiteerida vana kooli mehi, siis on ikkagi niimoodi, et kui tahad rahu, siis valmistu sõjaks," nendib Vaarpuu. "Ja kohe: mõtle enda jaoks läbi ja tee see ära. Punker ei pea olema kuskil metsas, see võib olla sul ka keldris või kus iganes. Peaasi, et täidaks oma eesmärki: et sa saad seal elada sõltumata välistest tingimustest ja oludest, seal hakkama saada."

Juhuslikult just eilsel päeval seitse aastat tagasi sängitati Alfred Käärmann Hargla kalmistule. Tema mälestus aga elab ja metsavendade oskused ehk Eesti mehe ellujäämisvõime loodetavasti ei kao.  

Vaata siit Õhtulehe videot metsavendade punkri ehitamise teemal.

 Aldo Luud

Punkri valmimise videot vaata siit.

29 KOMMENTAARI

e
elektritsaabtasutablogs 6. veebruar 2018, 01:12
Rongiga yks peatus enne Aegviidut,seal kus rong yletab raudteesilda on turismitalu(oli?) seal on 6ue peal v6llikiik ja suitsusaun. Paarsada meetrit ee...
(loe edasi)
t
6. veebruar 2018, 01:01
Tallinnast rongiga
Loe kõiki (29)

Põnevat ja kasulikku

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
vidrik.vosoberg@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee