Kasulik

Käeraudade avamiseks politsei kutsunud paarikese loo valguses: kuidas trikimees Jürgen Veber kasti õlut kaotas (6)

Vidrik Võsoberg, 18. mai 2017, 09:36
Jürgen Veber Stanislav Moškov
Lõuna prefektuur andis äsja teada veidi muhelemapanevast väljakutsest: murelik naine teatas, et oli naabrimehe käeraudadega kinni pannud, kuid ei saa raudu enam lahti, sest võti oli kadunud. Mida arvab loost illusionist, trikimees ja mustkunstnik Jürgen Veber ning milline on tema kõige piinlikum ahelatesse kinnijäämise lugu?

"Nädala alguses saime väljakutse, mis pani heas mõttes muhelema ka kogenud politseinikud, sest tavaliselt näeb selliseid asju filmis, mitte aga politsei igapäevatöös," teatas Lõuna prefektuur. "Nimelt helistas meile murelik naine, kes oli end naabrimehe külge käeraudadega kinni pannud. Murphy seadus ütleb ilmekalt, et kui midagi saab untsu minna, siis nii ka läheb. No ja käeraudade võtit nad enam üles ei leidnud. Kuna käepärased vahendid käeraudu ei avanud ja terendav hommik nõudis peatset tööleminekut, oli abi saamisega tuli takus."

Samal teemal

"Tuleb tõdeda, et politseivarustuses ei ole ka selliste eriotstarbeliste käeraudade võtit, kuid vanad head rauatangid tulid appi ja saime armastajapaari üksteise küljest vabastada," kommenteeris politsei olukorra lahendamist. "Lõpp hea, kõik hea ja soovime kevadiselt kaunil ajal kõigile armunutele ohutut mängulusti!"

Trikimees Jürgen Veber tunnistas, et temal isiklikult käeraudadega isiklik kokkupuude puudub ja nii ei oska ta pakkuda, kuidas saanuks paarike omal jõul ja ilma politsei ees punastamata probleemi lahendatud. Veber meenutas aga maailma kuulsaimat mustkunstnikku Harry Houdinit, kes oli just käeraudade vallas meister.

"Usun, et kui tema oleks olnud selles loos üks osapool, siis oleks saadud hakkama ilma rauatangideta ning politseid appi kutsumata. Pigem isegi vastupidi," muheles trikimees. "Politsei appikutsumise asemel oli Houdinil tavaks neile endale väljakutseid esitada. Reisides linnast linna, kutsus ta kohalikke politseinikele ja lukkseppasid üles, et nood leiaks mistahes lahenduse tema kinni pidamiseks. Olid need siis käerauad, vanglatrellid või hullusärgid, mingitpidi leidis Houdini alati põgenemistee."

Adrien Brody nimiosalisena kanali History minisarjas "Houdini" (2014). VIDA PRESS

Jürgen Veberil endal on illusionisti ametit pidades samas tulnud ette erinevatest ahelatest ja köidikutest põgenemist. Nii meenub talle Lõuna-Eesti paarikese käerauateemaga seoses üks kentsakam lugu. Ühe illusioonietenduse proovide tarbeks renditi Tallinnast veidi eemal asuvas tehnopargis suuremat laoruumi. Etenduse kavas oli ka selline osa, mille käigus Jürgen Veber kätest ja jalgadest aheldatuna ühe suure raudplaadi külge kinni seoti. Plaadi kohal rippus omakorda teravate rauast piikidega teine metallplaat. Viimast hoidis üleval tross, mis oli ühendatud ajaliselt kontrollitava väikese detonaatoriga. Trikimehel tuli ennast ahelatest vabastada kiiremini kui 90 sekundiga ehk enne seda, kui detonaatori plahvatus ning pea kohal rippuva veerandtonnise ning rauast ogadega plaadi alla kukutas.

"Selleks, et 5500 inimese ees mitte muutuda vardasse aetud šašlõkiks, tuli seda tublisti harjutada," märkis trikimees. "Ennekõike just iseenda ahelatest ja köidikutest vabastamise osa."

Nii palus Veber ükskord kahe proovi vahele jäänud lõunapausi eel, et sellesama etenduse assistendid ta tooli külge aheldaksid ja endast selle käigus parima annaksid. Trikimees lubas enda sõnul "suure suuga", et kui kõik poole tunni pärast lõunasöögilt naasevad ja tema ennast vabastanud ei ole, siis teeb ta kamba peale kasti õlut välja. Neli inimest andiski trikimeistrit aheldades oma parima.

"Pool tundi möödus, meeskond naases, ja mina - mina olin täpselt samas asendis tooli küljes kinni," naeris illusionist tagantjärgi. "Vähe sellest, et ma selle tulemusena kihlveo kaotasin, astus ajal, mil teised ära olid, uksest sisse laotöötaja kõrval asuvalt laopinnalt. Mees oli terve hommiku kuulnud valju muusikat ja erinevate pürotehniliste efektide plahvatusi ning tuli nüüd uurima, et mis siin toimub. Ta kohkus esialgu päris ära, kui leidis eest pimeda ja tossu täis ruumi, mille üksiku põleva lambi all istus mingi tooli külge seotud vennike."

"Ma ei osanud ka kohe midagi öelda," meenutas Jürgen Veber. "Veidi nagu piinlik oli ka. Nii me seal vahtisime mingi aja teineteist rumalate nägudega, enne kui keegi esimese sõna poetas. Kuna tegu oli vene keelt kõneleva mehega, kes mind ilmselgelt ära ei tundnud ja minu vene keele oskus väga kiita pole, siis võttis oma aja talle selgitamine, et see minu olukord siin selle tooli küljes on 100% vabatahtlik."

"Et selline lõbus seik meenub," nentis Veber lõpetuseks. "Mille põhjal võib tõesti kinnitada seda väidet, et Murphy seadused peavad paika ..."

Veel peab siinkohal käeraualoo valguses märkima, et kui too Lõuna-Eesti paarike oleks taibanud otsida abi internetist, siis oleks nad ilmselt kasvõi alloleva YouTube'i video abil ilma politseinike ees punastamata ise hakkama saanud.

6 KOMMENTAARI

n
18. mai 2017, 16:04
Naabrimees ei olnudki Jürgen Veber.
k
kkk 18. mai 2017, 13:14
Juurdelisatud video poleks aidanud. Need käerauad oleks politsei ka oma võtmega pidanud lahti saama, aga ei saanud.
Loe kõiki (6)

Põnevat ja kasulikku

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
vidrik.vosoberg@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee