Kortermajades, kus elektrijuhtmestik on paar-kolmkümmend aastat vana, on viimane aeg ette võtta selle väljavahetamine nüüdisaegse vastu.

„Vanad elektrijuhtmestikud on mitmetel põhjustel ohtlikud,“ hoiatab Jaanus Vallaste ettevõttest Renevant Elektritööd. „Näiteks on kaablite isolatsioon on muutunud rabedaks ja võib kaablisoontelt eralduda, mistõttu tekivad lühised, ka on ühendused harukarpides, lülitites ja pistikupesades lõdvenenud ja kuumenevad koormusega, põhjustades tulekahjuohu. Korterites kasutatakse nüüdisaegseid elektriseadmeid mis eeldavad kaitsejuhiga pistikupesasid, aga vanades elektripaigaldistes need sageli puuduvad või kui ongi kaitsejuht olemas, siis pole see  nõuetekohaselt ühendatud: näiteks on peremees kaitsejuhi lähima neutraaljuhtme külge ühendanud ja tekitanud elektrilöögiohu.“

Teadmatust ja hoolimatust

Eesti Korteriühistute Liit (EKÜL) ja Päästeamet alustasid märtsis koostööprojekti “Tuleohutus kortermajas”, et tõsta korteriühistute juhtide teadlikkust tuleõnnetuste ennetamise võimalustest. “Elektriseadmete kasutamisel juhtus mullu 34 tuleõnnetust, rikked elektripaigaldistes olid õnnetuse põhjuseks 116 korral,” toob Päästeameti Lääne päästekeskuse peainspektor Erti Suurtalu EKÜL ajakirjas Elamu välja statistika. “Palju on suhtumist, et pole kümme aastat midagi juhtunud, küllap ei juhtu ka nüüd. Väga palju on ka lihtsalt teadmatust.” rääkis Suurtalu. “Korterelamutes kontrollitakse ühisruumides asuvaid elektriseadmeid, kaabelduskilpe, voolumõõtjaid, aga minu arvates tuleks minna ka kaorteritesse – seda praegu ei tehta. Paraku kiputavad korteriomanikud omal käel elektrisüsteeme vahetama või uuendama ja see võib põhjustada õnnetusi.”

Jaanus Vallaste lisab, et kui aegunud elektripaigaldisega elamus kasutatakse vannitoas või duširuumis elektriseadmeid, mis ei ole kaitstud kaitsejuhi ja rikkevoolukaitsega, siis on seal oht saada eluohtlik elektrilöök. „On kortereid, kus veneaegne elektripaigaldis ei vasta mitte mingitele ohutusnõuetele, sest seda on aja jooksul mitu korda asjatundmatult parandada püütud,“ teab ta. „Korterelamus tuleks ka kõigi korterite elektripaigaldised korrapäraselt üle kontrollida, sest ühe korteri halvas seisus elektripaigaldis võib hävitada terve maja.“

Elektritööd vaid asjatundjailt

Elektritöid teha ja olemasoleva süsteemi kontrollimiseks vajalikke toiminguid võivad teha ainult selleks õigust omavad firmad ja isikud. See puudutab ka kohtkindlate kodumasinate ühendamist ja lahtiühendamist ning kaitsekontaktita (maandamata) pistikupesade vahetamist. Kuigi ühistu elanike seas võib olla mõni innukas kunagine elektrik, soovitab Suurtalu siiski kutsuda vajaliku kutsetunnistusega töömehe, kes vaatab elektrijuhtmestiku ja -seadmed üle, teeb teatavaks asjade seisu ning annab vajalikke soovitusi ja juhiseid selle kordategemiseks.

„Varem olid nõudmised teistsugused, ka oli tarbimine väiksem, nüüd on kodumasinaid  rohkem ja tarbimine suurem – paigaldistele oskab kõige asjatundlikuma hinnangu anda siiski nüüdisaegne spetsialist,” räägib Erti Suurtalu. „Nii näiteks arvab mõnigi endisaegne „spetsialist“, et vase ja alumiiniumi võib kokku keerata küll – see aga on üks sagedasemaid tulekahjude põhjustajaidm kusjuures põleng ei pruugi puhkeda kohe, vaid näiteks viie aasta pärast.”

Eesti Korteriühistute Liidu õigusosakonna juhataja Urmas Mardi märgib, et kortermaja elanikud peaksid alati teavitama juhatust ka korterisisestest olulistest töödest, sest näiteks elektrisüsteemi rike puudutab ka teisi elanikke.

„Tihti tehakse töö ära korteriühistut ja teisi korteriomanikke teavitamata, ent õnnetuse korral seatakse ohtu kõigi majaelanike elud,” nentis Mardi. “Kui ühistu juhatust teavitatakse suurematest korterisisestest töödest, on juhatusel parem kontroll hoone kui terviku üle ja majarahva turvalisust on lihtsam tagada.“

Korteri ohutuse eest vastutab omanik

Oma kodu elektriseadmestiku ohutuse eest vastutab kortermajas iga korteri omanik ise. Tema asi on tagada, et vooluvõrku ühendatud kodumasinad oleksid töökorras. Üürnik, kes üürib korterit ühistule kuuluvas elamus, peab samuti jälgima elektriseadmestiku ja kasutatavate kodumasinate korrasolekut. Puuduste avastamisel peab ta kohe võtma ühendust korteri omanikuga.

Ehkki elektritöödele ja elektri kasutamisele on kehtestatud ranged ohutusnõuded, tuleb igal aastal ette õnnetusi ja tulekahjusid, mis on tingitud elektripaigaldiste või elektriseadmete valest kasutamisest või nende puudulikust hooldamisest või hooldamata jätmisest.

Iga inimene peab teadma, et elektrijuhtme isolatsiooni kahjustus võib halvimal juhul põhjustada elektrilöögi või tulekahju. Samasugused tagajärjed võivad olla ka katkiste pistikute ning lahtiste või katkiste pistikupesade ja lülitite kasutamise korral.

Iga koduomanik peab olema tähelepanelik ning tagama rikete või puuduste kõrvaldamise kohe, kui need on silma hakanud. Remonditööd või uue seadme ostmine tähendab loomulikult lisaväljaminekut, kuid tasub mõelda, et see raha võib päästa elu ja vara.

Lihtsamad elektriga seotud tööd võib ära teha ka korteriomanik: vahetada lüliteid, pistikupesi, lambipesi ja kaitsmeid, parandada pikendusjuhtmeid, juhtmepistikuid jm. Kes aga pisutki kahtleb oma oskustes, sellel on mõistlik tellida töö asjatundjalt.

Kuus sammu maja ohutu elektrini

Kui korterelamus soovitakse tarbimistingimusi muuta, näiteks suurendada peakaitset, tuleb võrguvaldajale (Eesti Energia) esitada liitumistaotlus, milles on ära näidatud peakaitsme soovitav suurus.  Kindlasti tasub enne liitumistaotluse esitamist pidada nõu projekteerijaga, sest tavatarbija ei pruugi tihtipeale teada oma tegelikke vajadusi. Liiga suure peakaitsme hankimine läheb mõttetult kulukaks, liiga väikseselt kaitsmet tegelikele vajadustele vastavale suurusele üleminek ei pruugi aga hiljem näiteks võimsuse defitsiidi tõttu enam võimalik olla.

Elektriprojekti tegemise eelduseks on tellija lähteülesanne,  elektrivõrgu valdaja  väljastatud tehnilised tingimused ja ehitise arhitektuursed plaanid elektroonilisel kujul – siis saab projekteerija tööle ausda. Nõuetekohase elektripaigaldise valmimiseks on vaja läbi teha kuus etappi.

*Projekteerija koostab elektriprojekti.

*Elektritööde tegemiseks võetakse projektile vastavad võrreldavad hinnapakkumised.

*Vastava pädevusega ehitaja teeb ära vajalikud elektritööd.
* Ehitaja teeb tehtud tööde kohta teostusjoonised, milles fikseeritakse ehitatud süsteemi võimalikud erinevused projektist.
* Ehitaja teeb elektripaigaldisele kontrollmõõtmised ja vormistab elektripaigaldise nõuetekohasuse deklaratsiooni.
*Võrguvaldajale esitatakse elektriprojekt ja elektripaigaldise nõuetekohasuse deklaratsioon.

Allikas: Elektri Projekt OÜ

Kust otsida abi?

Elektriohutust puudutavates küsimustes aitavad:

•erialaspetsialistid,

•elektritarvete kauplused,

•Tehnilise Järelevalve amet (tel 667 2000, e-kiri: info@tja.ee),

•Eesti Energia klienditeenindus (tel 777 1545),

•tarbijakaitseameti kohalik inspektor,

•võrguhaldur (telefoninumber on võrguhalduri saadetud arvel),

•tööinspektsiooni kohalik osakond,

•Eesti Elektritööde Ettevõtjate Liit.

Tehnilise Järelevalve Ametile tuleks alati teatada elektriõnnetusest, kus inimesed on saanud kannatada – õnnetuste tekkepõhjuseid teades saab neid tulevikus ennetada.

Allikas: Tehnilise Järelevalve amet

Liikumisanduriga valgustid

Kortermaja üldruumides (trepikojad, keldrid.panipagad jm) on mõistlik kasutada liikumisanduritega valgusteid – tavalistega võrreldes on need mugavamad ja oluliselt säästlikumad.

*Pole vaja muretseda tühja põlevate lampide põhjustatud elektrikulu pärast, sest etteantud aja möödudes lülitub valgus välja.

*Valgus põleb ainult seal, kus seda vajatakse. Näiteks kui elate liftiga majas kaheksandal korrusel, siis valgus süttib vaid esimesel korrusel, kui uksest sisenete, ja kaheksandal, kui liftist väljute, ülejäänud korrustel valgustus ei põle.

*Juba valgusti paigaldamisel (ka renoveerimisprojektide puhul) tekib kulude kokkuhoid, sest pole vaja lüliteid ega ka kaabeldust – töö ja materjali kokkuhoid kompenseerib liikumisanduriga valgusti kallima hinna.

*Liikumisanduritega valgustite abil saad valgustuskulusid kokku hoida
- pimedas trepikojas 60–85 %,
- akendega trepikojas 40–65 %,
- esikutes, keldrites, koristusruumides 40–65 %,
- pesuruumides, garaažides 50–85 %.

Allikas: Elektriinsener Jüri Laurson

Jaga artiklit

0 kommentaari

Päevatoimetaja

Telefon 51993733
online@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis