Militaar

Täpsusrelvade uued arengud - sihtimisarvutid ja vahetatavad kaliibrid 

Heikki Kirotar, Snaiprigild, 22. mai 2017, 15:26
 Karri Kaas
Sihikuid, mis teevad ise laskuri eest sihtimispunkti parandused, ei näe enam ainult ulmefilmides, vaid ka täiesti reaalses elus. Tekib loogiline küsimus: kas nüüd võib igaüks olla täpsuslaskur?

Uueks standardiks on saamas ka vahetatavate kaliibritega täpsusrelvad, näiteks on samal relval võimalik 338 LM vahetada 308 Win vastu. Väiksem kaliiber on kergema tagasilöögi ja väiksema lennukaugusega ning oluliselt odavam. See muudab snaiprite väljaõppe lihtsamaks ja relvasüsteemi elutsükli kulud oluliselt väiksemaks, kirjutab Kaitseliidu ajakiri Kaitse Kodu!

Trackingpoint, IWT Sheitan Mk2 ning BOSS

Järgnevalt tutvustame kolme erinevat sihikut, või oleks õigem öelda sihtimisarvutit, millest esimene ja teine on juba mõned aastad turul ning kolmas võib USA armee varustusse jõuda aastal 2020.

Trackingpoint on USA Texase osariigis Austini linnas asuva samanimelise ettevõtte täpsuslaskmissüsteem, kus erinevate relvade külge on ehitatud sihtimisarvuti. Seadme prototüüp loodi 2011. aastal ja müügiga alustati kaks aastat hiljem, jaanuaris 2013.

Seade ei olegi mõeldud armee täpsuslaskuritele, vaid peamiselt jahimeestele, kes soovivad loomi kergema vaevaga kaugelt tabada. Selle kasutamiseks sihib laskur relva sihtmärgile ja vajutab laserkaugusmõõdiku nuppu. Sihtimisarvuti teeb 2–3 sekundi jooksul arvutused, kasutades eelnevalt sisestatud kuuli algkiirust, lasu sooritamise hetke ilmastikutingimusi ning sihtmärgi kaugust, ja määrab ära vajaliku ennaku, mis märgitakse sihiku ekraanil eraldi punktina. Relva päästik on elektroonilise piirajaga ja lask toimub alles siis, kui laskur on sihtinud relva arvuti näidatud punkti. Relvi on võimalik tellida mitme erineva kaliibriga alates 5,56 mm ja lõpetades 338 Lapua Magnumiga.

USA armee tellis 2014. aasta alguses katsetusteks 6 Trackingpointi komplekti. Sihtimisarvutid ehitati M2010 täpsuspüssidele, mis on armee uus Remingtoni poltlukuga täpsuspüss kaliibriga 300 Win Mag. Katsete tulemuste kohta avalik info puudub.

Komplekti kuuluvad nii relv kui sihtimisarvuti ja komplekti hind on 6000–16 000 eurot, mille eest lubatakse esimese lasu tabavust ligi 90%. Üks uuemaid mudeleid on aprillis 2016 välja tulnud M1400, millel on sihtimisarvutiga ühendatud poltlukuga täpsuspüss kaliibriga 338 Lapua Magnum. 16 000eurose komplektiga lubatakse maksimaalset laskekaugust kuni 1400 jardi ehk 1280 meetrit, sh kuni 32 km/h kiirusega liikuva sihtmärgi pihta. Sihtimisarvuti kasutab liitiumpatareisid, mis tagavad arvuti toite kuni 3 tunniks järjest.

IWT Sheitan Mk2 on Vene firma Innovatsionnõje Oružeinõje Tehnologii (Innovatiivsed relvastustehnoloogiad) uusimaid, soojuskaameral põhinevaid sihtimisarvuteid, mudeli nime ees olev lühend IWT tuleb firma ingliskeelsest nimetusest.

Firma põhitoodang on soojuskaamerad, laserkaugusmõõdikud ja sihtimisarvutid, mida kasutavad nii kaitsetööstus kui ka jahimehed. Sihtimisarvutit on võimalik kinnitada igasugustele käsirelvadele ning see määrab laskuri ja sihtmärgi asukoha GPSi, Glonassi või elektroonilise kompassiga.

Laserkaugusmõõdik suudab mõõta kauguse sihtmärgini kuni 2000 m kaugusele 1 m täpsusega, seejärel arvestatakse ilmastikutingimuste mõju kuuli lennukaarele. Vastavalt saadud andmetele teeb arvuti sihtimispunkti paranduse ekraanil, laskur peab ainult õigesse punkti sihtima ja päästikule vajutama. Lisavarustusena on võimalik tellida elektrooniline piiraja päästikule, mis laseb päästikule vajutada ainult siis, kui sihtimispunkt on õige.

Olemas on kaks mudelit erineva objektiiviga, 60 ja 100 mm, millest esimene võimaldab inimese soojusjälge tuvastada kuni 1750 ja teine kuni 2450 m kauguselt. Inimese piirjoonte eristamine on võimalik vastavalt 450 ja 650 m ning konkreetse inimese tunnuste eristamine 225 ja 330 m kauguselt. Sihtida saab kuni 1200 või 1500 m kaugusele ja sihik suudab arvestada ka ennakuid liikuva sihtmärgi tabamiseks.

Sihikusse on võimalik salvestada 3 erineva padruni lennukaared 8 eri relvale, seega kui tõsta sihik teise relva peale, on vaja valida vaid õige laskemoona andmed. Samuti võimaldab sihik fotode ja videote tegemist ning edastamist. Temperatuuril 0 °C suudavad 4 suhteliselt levinud liitiumpatareid CR123A toita sihikut 4 tunni jooksul. Väiksema objektiiviga sihik kaalub 850 ja suurem 960 grammi, mis on täiesti võrreldav tavalise optilise sihiku kaaluga. Sihtimisarvuti maksab ligi 2 miljonit rubla ehk kehtiva kursi järgi 32 000 eurot.

Ballistically Optimized Sniper Scope ehk BOSS on USA armee uusima täpsuslaskurite sihtimisarvuti projekti nimetus, mille info avaldati käesoleva aasta esimestel päevadel.

Sihtimisarvuti peaks vähendama laskurite vigadest tekkivaid möödalaskusid, eriti pikematel laskekaugustel, ja vähendama sihikuparanduste tegemiseks vajaminevat aega kuni poole võrra. Arendus põhineb eeldusel, et lähiaastatel ei ole tulemas olulisi muudatusi täpsusrelvade ja laskemoona valmistamises, seega on vaja arendada välja uus sihtimisarvuti, mille võimekus ületab praegu olemasolevate täpsusrelvade maksimaalse laskekauguse, mis olenevalt kaliibrist on 1200–1500 meetrit. Seega saab seda edukalt kasutada ka näiteks luureandmete kogumiseks või kaudtule juhtimiseks.

Sihtimisarvuti BOSS põhineb USA armee standardsel, Leupoldi firmas toodetud optilisel sihikul Mark 4. See on oluline erinevus võrreldes teiste eespool tutvustatud mudelitega. Trackingpointi ja Sheitani ei ole pärast patareide tühjenemist või elektroonika tõrkumahakkamist võimalik sihtimiseks kasutada, kuid BOSSi saab kasutada tavalise optilise sihikuna. Kui USA armee otsustab BOSSe tellida, siis peaksid need snaiprite varustusse jõudma juba 2020. aastaks. BOSSi prototüüp kaalub 1,5 kilo, kuid see asendab 3 kg elektroonilisi abivahendeid, mida snaiprid praegu peavad kaasas kandma.

Kui esimesed kaks tutvustatud seadet on eelkõige rahakate jahimeeste abivahendid, siis kolmas on ehitatud peamiselt armee täpsuslaskuritele. Elektroonilised abivahendid muutuvad järjest kergemaks, töökindlamaks ja odavamaks ning jõuavad ka üldotstarbeliste üksusteni, nii et lisaks muule varustusele peab harjuma kaasas kandma patareivaru.

338 LM on täpsuslaskuritele uus 308 Win

See ei ole päris õige, teine oluline faktor on ka magnumi oluliselt parem soomustläbistavus, seda eriti AP ja API ehk soomustläbistavate kuulide ja soomustläbistavate süütekuulidega. Kui 7,62 NATO AP kuul ei suuda isegi mõnekümne meetri kauguselt läbistada kaitsevesti kuulikindlaid plaate, suudab magnum seda ka mitmesaja meetri kauguselt. Seega peab tõdema, et tänases olukorras, kus vastane kasutab kaitseveste ja liigub soomustatud transpordiga, tuleb täpsusrelvadel eelistada võimsamaid kaliibreid.

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
vidrik.vosoberg@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee