Kaup24 | Sisuturundus

Pesumasinad ja pesemisharjumused - kuidas on need ajas muutunud? 

Kaup24, 31. mai 2017, 13:24
 PantherMedia / Scanpix
Pesupesemisega hakati tegelema juba ammustel aegadel. Selleks mindi kärestikulise jõe või kiirevoolulise oja äärde ning mustuse eemaldamiseks kasutati kive või jämedamat teralist liiva. Seep võeti kasutusele Vana-Rooma ajastul ja selleks segati tuhk erinevate loomade rasvaga. Tol ajal oli see tõeliseks läbimurdeks ning avastuseks, mehaaniline pesemine ei tulnud sel ajal veel aga kõne allagi. Põnev oleks teada, kuidas jõudsime oma avastuste ja leiutistega pesumasinateni?

Suur kevadpuhastus

Tänasel päeval peseme pesu siis, kui selleks tarvidust, kuid enamasti nädalavahetustel. Veel mõni sajand tagasi ei suutnud kaugeltki kõik endale kallist ja üsna haruldast pesumasinat lubada. Tol ajal koguti pesu kokku ning pesti äärmiselt harva – paari nädala või isegi kuu aja tagant. Kevad on alati olnud periood, mil kodud koristatakse pärast pika talve möödumist. Lõuna-Euroopas koguneti kevadisel ajal pesu pesemiseks suurtematesse linnadesse, kus oli võimalik pesu pesta.

Esimene evolutsioon – pesulaud

Käsitsi on pesu pestud mitmel moel enne kui mehaanilised masinad ilmuma hakkasid. Pesulaua kasutusele võtmine oli taaskord sammuke edasi, selle kvaliteet oli kivide ja liiva kasutamisega võrreldes tohutult parem. Metallist pesulaud, seep ja kuum vesi olid tol ajal tõeliselt uuenduslikeks meetoditeks. Pesulauda hakati kasutama 18. sajandil ning see oli suureks abimeheks põhiliselt kuni 20. sajandini, mõnes majapidamises kauemgi.

Pesumasinate algusaastad

Esimene trumliga pesumasin leiutati 1851. aastal ameeriklase James Kingi poolt. See oli puust seadeldis, mida tuli käsitsi tööle panna, kuid see oli taaskord suur samm edasi. Aastal 1858 patenteeris Hamilton Smith pöörleva pesumasina. Antud seadmel oli silinder, mis pani masinas oleva ratta pöörlema. Pöörlev veejuga tekitas hõõrdumist ning sel moel oli tunduvalt lihtsam riideid puhtaks saada. Sellel seadmel puudus aga loomulikult loputus- ja kuivatussüsteem, mistõttu tuli veidi tööd siiski enesel ära teha. Antud pesumasina kasutamine oli ka füüsilist pingutust nõudev.

Esimene elektriline pesumasin

Thor oli esimene elektrijõul töötav pesumasin, mis leiutati 20. sajandil. Selle tehnoloogilise innovatsiooni patenteeris Chicagos tegutsev ettevõte. See oli esimene masin, millel oli elektrimootor ja trummel. Seejärel ilmusid turule ka Whirlpool’i (tol ajal Maytag Corporation) elektrilised pesumasinad. Esimene elektriline pesumasin leiutati Ameerikas, samal ajal kui Euroopas oli antud seade veel tundmatu. Esimene Euroopa-stiilis pesumasin ilmus aastal 1951 ning aastal 1978 hakati suuremates kogustes tootma automaatilisi elektrilisi pesumasinaid.

Elektrilised pesumasinad tulid ja jäid

Kui elektrilised seadmed turul kanda kinnitasid, siis hakati otsima mooduseid, kuidas vähendada pesumasinaga seonduvaid kulusid ning parandada seadmete kvaliteeti. Tänased seadmed on töötatud välja selliselt, et nad valivad ise sobiva pesemiskiiruse olenevalt pesu kogusest ja riiete kangatüübist. Selline omadus sai aga osaks alles aastal 1998 Uus-Meremaal. Kuni aastani 2001 olid masinad vaid pealt laetavad ning vertikaalse trumliga. Horisontaalsed trumlid võeti kasutusele alles käesoleval aastal.

Mis ootab ees?

Tulevikumasinad on eeldatavasti tunduvalt keskkonnasõbralikumad ning energiasäästlikumad. Juba praegu on paljudes kodudes äärmiselt intelligentseid pesumasinaid, mis tarbivad vähe vett ja elektrit. Arvestades, kui palju on tehnoloogia arenenud, võime vaid eeldada, milline võib välja näha tuleviku pesumasin. Üks, mis kindel – see on tunduvalt efektiivsem kui need, mida kasutasid meie esivanemad.

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
aare.kartau@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee