Tehnika

ÕHTULEHE VIDEO | Varsti pole juhiluba vajagi: Eesti insenerid alustasid isejuhtiva auto ehitamist (28)

Henry Linnard, 31. mai 2017, 16:43
 Tiina Kõrtsini
Kui alles märtsikuus lubati kõikjal Eestis isejuhtivate autode testimine, siis täna tehti algust esimese Eestis arendatud isejuhtiva auto ehitamisega. Jalakäijad, kes teed ületades oma elukest masina kätesse usaldada ei taha, võivad kergendatult hingata, sest see hakkab esialgu liikuma vaid Tallinna tehnikaülikooli linnakus.

Tallinna tehnikaülikoolis allkirjastasid rektor Jaak Aaviksoo ja Silberauto juhatuse esimees Väino Kaldoja lepingu, alustamaks koostööd isejuhtiva auto projekteerimiseks ja ehitamiseks. Isejuhtiv auto valmib plaanide kohaselt 2018. aasta sügiseks. Sõiduk hakkab liikuma Tallinna tehnikaülikooli 50 hektari suurusel ja 72 ehitisega linnakus.

Isejuhtiv sõiduk pole lihtsalt auto, vaid suurem tehnoloogiline väljakutse

“Oleme veendunud, et kõik siinviibijad hakkavad lähiajal isesõitvate autodega sõitma,” ütleb Aaviksoo. “Ükskõik, kus need siis tehtud on, aga kindlasti saavad need meie elu osaks olema.” Rektor Jaak Aaviksoo räägib, et TTÜ ei taha olla selles tehnoloogilises innovatsioonis kaasasõitja rollis, vaid ise selle tehnoloogilise innovatsiooni vedaja. “Mitte ainult Eestis, vaid loodetavasti ka kaugemal,” lisab ta.

Isejuhtiva auto visand 

Samal teemal

Aaviksoo tõdeb, et isejuhtiva auto ehitamine pole ainulaadne ettevõtmine. Tegelikult on neid maailmas ju mitu: väiksemas formaadis sõidab ka Starshipi pakirobot Tallinnas juba mõnda aega. “See on laiem tehnoloogiline väljakutse,” ütleb Aaviksoo. “Mitte ainult see, et masin oskab sõita, vaid kõik selle masinaga seonduvad protseduurid nagu liikluskorraldus, laadimine, logistika ja suhtlemine. Kõik see pakub väljakutseid erinevatele teadusosadele ja üliõpilastele.”

“Me ei luba, et teeksime suure avastuse, aga nurgas istuda ja oodata, kuni maailm areneb – seda me ka ei tee!”

Väino Kaldoja sõnul on projekti mõte tekitada huvi noortes, kes peaksid tulema ülikooli õppima. “Nii näevad nad, et ka Eestimaal, omaenda ülikoolis, tegeletakse päris kaasaegsete tehnoloogiatega,” räägib ta. Kaldoja sõnul võib isejuhtiva auto projekti tulemusena huvi tundma ka keegi väljapoolt Eestit. “Me ei taha anda lubadusi, et me nüüd teeme mingisuguse kohutava maailmasuure avastuse,” tõdeb Kaldoja. “Seda me kindlasti eesmärgiks seadnud pole, aga niisama lihtsalt nurgas istuda ja oodata, kuni maailm areneb – seda me ka ei tee!”

Tehnoloogiahiiud hoiavad oma arendused salajas

Mehaanika ja tööstustehnika vanemteaduri Raivo Selli sõnul on projekti eesmärgiks just kompetentsi kasvatamine ja ülikoolis õppivate tudengite jaoks uute tehnoloogiate väljatöötamine. “Meil on kogemusi näiteks nii tudengite vormeliklubi kui ka teiste sarnaste projektidega,” ütleb ta. Selli sõnul on sellistes projektides osalenud tudengid teistest edukamad. “Neil pole kunagi probleeme tööle saamisega, neid oodatakse igal pool.”

Isejuhtiva auto visand 

Selli sõnul on oluline aru saada, et isejuhtiva auto ehitamisel ei plaanita autotootjatega võistelda. Pigem vastupidi. “Me tahame selle projektiga kasvatada kompetentsi, et autotootjad oleksid meist huvitatud,” seletab ta. “Kui suured autotootjad ja tehnoloogia hiiglased näevad, et Eestis on seda kompetentsi, et Eestis on ülikool, kes väärtustab sellist tehnoloogia arendust, siis võib see maailma mõistes väike projektike olla otsustavaks teguriks, miks mõni suur firma toob oma tehase siia,” räägib Sell. “Kui Tesla otsib omale kohta, kuhu oma uus tehas teha, siis nad ei otsi odavat tööjõudu vaid kompetentsi.”

Selli sõnul on isejuhtiva sõidukiga paralleelselt väljatöötamisel ka komplekte nutilinnak. “Seal saavad olema rohelisel energial baseeruvad laadimisjaamad, nutikad taristu komponendid, nagu liiklusmärgid, tõkkepuud, tee sees olevad andurid ja tarkvaraline platvorm, mis võimaldab sellist komplektset lahendust arendada,” kirjeldab ta. Sellist komplektset platvormi Selli teada kuskil veel ei ole. “Autotootjad, kes sellega sügavuti tegelevad, hoiavad seda saladuses,” nendib ta.

Peame mõtlema, kuidas isejuhtivad autosid inimesega samasse keskkonda lasta

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi isejuhtivate sõidukite ekspertrühma liikme Pirko Konsa sõnul on riik on isejuhtivust väga tõsiselt võtmas. “Me saame aru, et käes on hetk, kus ühiskond peab olema valmis selleks, et meil on isemõtlevad või iseliikuvad süsteemid samas keskkonnas inimesega,” ütleb ta. “Tegelikult usaldame autode puhul juhtimisotsustamise täna masinate kätte ja selleks peame valmis olema.”

Konsa räägib, et välja tuleb mõelda ka see, kuidas seda kõike reguleerida. “Transport on ju üks enim reguleeritud valdkondi,” ütleb Konsa. Ta usub, et Eestil on oma võimalus väikse paindliku riigina olla rajaleidja, kes näitab, mis moodi võiks isejuhtivaid sõidukeid ühiskonnas kasutada. “Me peame mõtlema sellistele pisiasjadele, kuidas politsei saab selle masina peatada ja kuidas maanteeamet saab kontrollida, kas masinat juhtiv algoritm on turvaline.”

Konsa nendib, et seda ei saa teha paberi peal. “Teadmisi saab koguda ikkagi läbi praktika,” ütleb Konsa ja lisab, et just seepärast on käesolev projekt oluline verstapost Eesti ühiskonnas. “Ma usun, et kui me tahame siia tuua ka välismaa ettevõtteid, kes meiega koostööd teeks, siis nad tulevad ja teevad koostööd nendega, kellel on praktilisi ja häid kogemusi.”

28 KOMMENTAARI

a
Aga kes 1. juuni 2017, 11:23
siis operatsioonil: kõik puhuvad, puhuvad?
p
piinlik 1. juuni 2017, 09:29
Sellel ajal, kui meie insenerid üritavad atv-st (mille komponendid on toodetud made in China) isesõitvat autot teha, on muu maailm sellised autod juba...
(loe edasi)
Loe kõiki (28)

Põnevat ja kasulikku

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
vidrik.vosoberg@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee