Militaar

Allveelaevad ehk Mida nad seal vee all teevad? (11)

Taavi Urb, 30. juuli 2017, 21:53
Kontinentidevaheliste tuumarakettidega Bulava relvastatud Borei klassi strateegilised tuumaallveelaevad vahetavad välja maailma suurimad Akula klassi allveelaevad. Praegu teenib Vene mereväe Vaikse ookeani ja Põhjalaevastikus kolm Borei klassi allveelaeva 
Lõppeval nädalal seilas läbi Läänemere maailma suurimaid allveelaevu Dmtitri Donskoi. Mis on aga allveelaevade ülesanne ja kuidas neid jahitakse, sellest kirjutas Kaitse Kodu!

Allveelaevad on väga erinevad ja sama erinevad on ka nende ülesanded. Neist suurimad, strateegilised tuumaallveelaevad (SSBN), on loodud külma sõja ajal. Nõukogude Liidu Akula klassi allveelaevad olid 175 m pikkused, nende veeväljasurve sukeldunult oli kuni 48000 tonni ja relvastusse kuulus 20 kontinentidevahelist tuumaraketti.

Samal teemal

Strateegilised tuumaallveelaevad loodi kättemaksurelvaks: maailmameredele hajutatud väga suure autonoomsusega tuumajõuseadmega ja kontinentidevaheliste ballistiliste tuumarakettidega relvastatud allveelaevad pidid vastase esimese tuumarünnaku üle elama ja suutma ise anda sellise tuumalöögi, mis vastase hävitab.

Ründeallveelaevad (SSN) on samuti külma sõja sünnitised. Ka ründeallveelaevade jõuseadmeks on tuumareaktor, kuid pearelvaks torpeedod. Mõlemad vaenupooled üritasid vastase strateegilistele tuumaallveelaevadele oma ründeallveelaevu märkamatult sappa haakida, et need sõja puhkedes kiirelt uputada. Ründeallveelaevu võib kasutada ka lennukikandjate ja teiste suurte pealveelaevade vastu, tiibrakettidega relvastatult ka maasihtmärkide ründamiseks.

Kõige levinumad on konventsionaalsed diiselelektrilised või õhust sõltumatu jõuseadmega allveelaevad (SSK). Ka nende pearelvaks on torpeedod ja peaülesandeks pealveelaevade uputamine, aga nad võivad ka miine veesata ja eriülesandeid täita. Eelmistest väiksemad ranniku- ja miniallveelaevad (SSC, SSM) võivad samuti rannikuvetes laevu torpedeerida ja miine veesata, aga nende peaülesandeks on erioperatsioonid: luure ning luure- ja diversiooniüksuste maale toimetamine või äratoomine.

Kuidas neid üles leida?

Allveelaeva võib avastada ka silmaga. Iga allveelaev peab kunagi pinnale tõusma vähemalt varustamiseks ja remonditöödeks, diiselelektrilised allveelaevad ka akude laadimiseks. Kogenud silm, eriti kui seda abistavad optilised või öövaatlusseadmed, võib allveelaeva avastada ka periskoobi, raadioantenni või vee liikumise järgi. Madalas vees liikuva tuumaallveelaeva võib avastada ka satelliidilt: tuumareaktor eraldab nii palju soojust, et seda on märgata. Allveelaeva võib avastada ka magnetsensori abil. Abiks on side- ja elektrooniline luure.

Kõige olulisem vahend allveelaevade avastamiseks on siiski sonar. Iga vees liikuv keha tekitab müra. Müra tekitavad ka laevamootorid, sõukruvid, pumbad ja muud seadmed. Passiivsonariga on seda müra võimalik avastada. Hea andmebaasi ja tundlike seadmete abil on selle müra (signatuuri) järgi võimalik tuvastada laevatüüp, klass või isegi konkreetne laev. Aktiivsonar saadab ise välja helilaineid ja võtab vastu tagasipeegeldunud heli. Aktiivsonari tegutsemisulatus on küll väiksem ja see on allveelaevale märgatav, kuid selle abil saab määrata objekti täpse suuna ja kauguse. Passiivsonariga saab allveelaeva avastada kaugemalt, kuid selle abil ei saa müraallika kaugust otseselt määrata.

Keremonteeritud ja järelveetavaid sonareid kasutatakse pealvee- ja allveelaevadel. Merepatrulllennukitelt ja helikopteritelt saab veesata nii aktiivseid kui ka passiivseid sonaripoisid. Helikopterilt saab vette lasta dippingsonari. Kõige tõhusam allveelaevavastane relv ongi tänapäeval helikopter, sest see on allveelaevast kiirem, allveelaeva poolt raskesti avastatav ja rünnatav. 

Sonarisüsteeme võib paigutada statsionaarselt merepõhja. Tuntuim selline süsteem on ameeriklaste SOSUS, mis kattis kõiki külma sõja olulisemaid lahingutandreid. Selles mõttes asub väga huvitavas kohas Nord Streami gaasijuhe. Läänemeres sõidab nii allvee- kui ka pealveelaevu, mille signatuur on väärt salvestamist ja analüüsimist. Nii suure ehitise nagu gaasijuhe juures ei torka väikesed "lisaseadmed" silma. Samuti vajab gaasitoru aeg-ajalt kontrollimist ja hooldust.

Eesti kontekst

Tuvastatud merepildi loomine ei ole mereväe ülesanne ning seepärast puuduvad mereväel ka selleks vajalikud vahendid ja inimesed. Vahendid puuduvad ka politsei- ja piirivalveametil. Ometi asub Eesti allveelaevatõrje kontekstis väga huvitavas kohas. Vene allveelaevad sõidavad Sankt-Peterburgi ja Kaliningradi vahel läbi Eesti majandusvööndi ja territoriaalvete vee peal ning tõenäoliselt ka vee all.

See annab võimaluse nende akustilise signatuuri tuvastamiseks.

Põhimõtteliselt saab iga kalur või hobipaadimees allveelaevatõrjele (ja tuvastatud merepildi loomisele) kaasa aidata, kui ta pinnale tõusnud allveelaevast või periskoobist teada annab. Üllataval kombel avastatakse õppuste käigus allveelaevad kõige sagedamini silmaga. Võimalusel tuleks nähtud objekti ka pildistada.

11 KOMMENTAARI

k
Aga narko-allveelaevad?
p
popsuvend 31. juuli 2017, 15:57
Ma nagin Paides uhte allveelaeva uleeile..helistasin PPA-sse.Saadeti pommiruhm kohale
Loe kõiki (11)

Põnevat ja kasulikku

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
vidrik.vosoberg@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee