4605 kilomeetrit on päris korralik proovisõit, eks ole? Just sellise maa läbis Toomas Vabamäe kahe augustinädala jooksul Opel Crossland X-i roolis Eesti, Läti, Leedu, Poola ja Tšehhimaa teedel.

Alustuseks natuke geneoloogiast. Crossland (X tähe, mis peaks Opeli slängis tähendama libamaasturit, jätan ma selguse mõttes edaspidi ära) on sündinud Opeli ja PSA-Peugeot-Citroëni ühistööna.

Kui arendustööd pihta hakkasid, polnud kellelgi ilmselt vähimatki ettekujutust, et üsna pea pärast Crosslandi müükijõudmist saab Opeli firma kõige naha ja karvadega PSA omaks. Nüüd on see aga juhtunud ning fakt, et Crossland on tulevase, teise põlvkonna Peugeot 2008 sõsar, tuleb uuele Prantsuse-Saksa konglomeraadile kindlasti kasuks.

Crossland X asendab Meriva – mahtuniversaali

Alustuseks peab küsima, milleks Opelil on vaja sellist autot nagu Crossland. On ju neil valikus põhimõtteliselt samasuguste mõõtmetega libamaastur Mokka ja mahtuniversaal Meriva. Või õigemini, Mokka on, aga Crossland tuli just Meriva asemele (selle tootmine algas 2010 ja lõppes tänavu suvel).

Jah, lugesite õigesti: libamaastur asendab klassikalist mahtuniversaali. Kuna väikesed libamaasturid on Euroopas hetkel ülipopid, väikese mahtuniversaalid aga moest läinud, polnud tootestrateegidel otsust ilmselt keeruline teha. Iseasi, mida see kasutajale annab.

Põhimõtteliselt on autod ju ühesuurused, lihtsalt popil isendil on põrand maapinnast kõrgemal ja siseruum seetõttu väiksem (teoreetiliselt). Kus progress on, küsite? Mina ka küsin. Aga samamoodi võib küsida, kuidas peegeldavad progressi üli-ülikitsad ja poolt säärt paljaks jätvad hipsteripüksid.

Kõrvaloleva tabeli abil võib igaüks ise veenduda, kui palju Meriva, Mokka ja Crosslandi numbrilised näitajad erinevad ning kus on aset leidnud progress. Võimatu on mitte märgata, et vähemalt ühes punktis peegeldavad numbrid lausa hüppelist arengut.

Crossland on nimelt vabanenud ülekaalust, Opeli viimase aastakümne mudelite kroonilisest hädast. 200 vähemkilo Merivaga ja 130 Mokkaga võrreldes tunduvad lausa uskumatud. Sama uskumatu tundub aga tõik, et kütusekulu on kõigil kolmel ühesugune.

Tasub veel meenutamist, et Mokka pole samuti puhtavereline Opel, vaid Chevrolet Traxi ja Buick Encore’i sõsarauto. Segasele päritolule vaatamata on Mokka siiski märksa lähemal „saksa auto“ mõistele kui seda on Crossland.

Larisev diiselmootor ja nõudlik tempomaat

Innovation-varustuses proovisõiduautot viis edasi 1,6 liitrine turbodiisel, Opeli marketingislängis 1.6 CDTI ecoTEC® Start/Stop. Samasugust märgijada kasutati ka Mokka ja Meriva jõuallikate iseloomustamiseks, ent peale nimetuse ja tööpõhimõtte on neil vähe ühist.

Crosslandi diisel pärineb nimelt PSA arsenalist. Ju siis ei sobinud Opeli enda uued, alles paari aasta eest tootmisse jõudnud ning Mokkal-Merival pruugitud diiselmootorid Peugeot-Citroëni platvormile.

Numbrilistes andmetes jõuallikatel suuri vahesid pole, ent esmamulje Crosslandi diislist jäi selline, nagu oleks väljas aasta umbes 2003. 1500 minutipöörde märgist allpool puudus igasugune tõmme, mootor vibreeris ja larises.

Gaasivajutamisele ei järgnenud esiti midagi, siis saabus kogu jõud ühekorraga. Kui tahhomeetriosuti end 2000 minutipöörde peale keris, oli vibratsioon enam-vähem kadunud, kuid larin mitte, sealt ülalpool hakkas aga jõud raugema. Linnasõiduks tuli kasutada kolmandat käiku – moodsa kuuekäigulise käigukasti puhul täiesti arusaamatu.

Kuidas toimivad käigukast ja sidurisüsteem, mida arvata kütusekulust, kuivõrd kostab salongi müra, mismoodi maitses Opelile Poola kütus, milleks meile „maasturilaadne“ ja veel palju muud loe Opel Crossland X-i kohta Acceleristast.

Jaga artiklit

0 kommentaari

Päevatoimetaja

Triinu Laan
Telefon 51993733
Triinu.laan@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis