Gambrinus mekkis sedakorda üht rummist topeltbocki ja ei jäänud teps rahule selle veidi söestunud olemusega.

Reibas Rottweiler - Rum BA (Lehe, Eesti), pdl 0,33 l, alc 7,0% vol. Ratebeeri liigimääratlus: „Doppelbock“ ja hinnang 78 punkti.

Tootjainfo: „Rum barrel aged rye doppelbock. Nii nagu odavad õudusfilmid on ära rikkunud rottweileri maine, nõnda on odavad ja kanged laagrid ära rikkunud topeltbocki nime. Aga nii nagu koerasõber teab, et rottweiler on suure südamega truu kaaslane, nõnda teab ka õllesõber, et topeltbock on väärika ajalooga õllestiil. See kange, linnaseline ja magusapoolne õlu oli, „vedel leib“, mis aitas vanasti munkadel paastuaja rõõmsalt üle elada. Leiva teemast kantuna on selle õlle sisse kah ohtralt rukki linnaseid lisatud. Selles pudelis on eriversioon, mis on pikalt järelküpsenud Kuuba rummi vaadis.“

Algse versiooni kirjeldus on leitav siin.

Väike lihtne pudel, sama õlle tavaversiooniga sarnanev silt on saanud lisaks „barrel aged“ templi. Kollakas pöidlapaksune vahukiht on mõõdukalt püsiv, jättes ka kena vahupitsi klaasiseintele. Õlle värvus - sädelevalt kirsipunane.

Aroom. Midagi rummilaadset hoovab juba kaugelt. Aga kuna vana Gambrinus ei tea rummidest mitte sedasamustki ... ja tootja pole raatsinud ka rummimarki ära mainida. Aga lähemalt nuuskides muutub see lõhnas tunduv alkoholine teravus palju pehmemaks, tuletades meelde ... andke nüüd andeks ... kauges minevikus proovitud rummi-koola kokteili :) Midagi nagu tuleks ka algversioonist justkui tuttav ette ehk midagi mesist ja metallist ja leivast, kuid seda pigem aimamisi.

Esmamekk on raskepoolse kehaga ja magusakas ... või siis suisa mesine, tõsi küll, suiraseguselt mesine. Keskmaitse ... oi ... ongi rumm. Röstitud rumm? Väga röstitud rumm? Eee ... kui on olemas musta rummi (?), siis see võiks ju vist niimoodi maitsta, nagu oleks sinna sisse visatud kõrvetatud leivakoorik?

Lõppmaitse. Mõrkjas ... ee ... mõru-magus. Söestunud leib. Söestunud meepräänik. Tammepräänik.

Järelmekk. Ma tahan teada, millest see süsisus tuleb!? Kas rummivaat pandi enne põlema, kui õlu sinna kallati? Kuhu on jäänud kogu see mesine vürtsikas küllus, mis algversioonis nii võlus? Ja miks on see asendatud söestunud tammelauaga?

Nojah. Lehe-rahvas, kuidas nüüd seda öelda. Seekord on vaadishoidmine teinud mitte head, vaid paha. Kas on liiga kaua hoitud või midagi muud, aga see kõrbenud tamm, see söetükk keelel häirib. Ja palun andke teada, mis on selle rummi nimi ning kuskohast seda saada, et oleks võimalik teha võrdlevat degusti.

Jaga artiklit

0 kommentaari

Päevatoimetaja

Triinu Laan
Telefon 51993733
Triinu.laan@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis