Militaar

Sõjakäik Landeswehri ja kindral von der Goltzi vastu (4)

Ajalugu, 4. november 2017, 08:02
1919 aastal saavutasid Eesti ja Läti sõjamehed Võnnu all Landeswehri üle võidu. Cesise keskväljak ja 1919 aasta Võnnu lahingu auks püstitatud monument.  ALDO LUUD
Üks suurejoonelisemaid saavutusi vabadussõjas oli Eesti jaoks Landeswehri sõja võitmine. See hõlmas samuti hulga lahinguid, mida on otstarbekas vaadelda koos. Meie võitu rikastab seegi, et sakslasi peeti palju kõvemast puust sõjameesteks kui Vene punaväelasi. Tuleb siiski kohe mainida, et Eesti sõjavägi ei võidelnud sel korral Saksa riigi regulaararmeega, vaid baltisakslastest ja Saksamaa kodanikest moodustatud vabatahtlike väeosadega, millest Landeswehr oli Lätimaa elanikest moodustatud maakaitsevägi ja Rauddiviis Saksa sõjaväelastest loodud vabakorpus. Landeswehri lätlastest ja venelastest üksused eestlaste vastu ei sõdinud, võitlust pidasid ainult sakslased.

Pärast Riia vallutamist Punaarmee käest 22. mail jätkasid Landeswehri üksused mai lõpus edasitungi põhja ja kirde suunas.

Samal teemal

Kuidas siis eestlased ja sakslased, kes asjaolude sunnil olid võidelnud liitlastena Punaarmee vastu Lätis, omavahel tülli pöörasid? Cēsises (Võnnus) sattusid sakslased 2. juunil kokku põhja poolt lõunasuunas edasiliikuvate Eesti 3. diviisi, soomusrongide ja Läti 2. Cēsise polguga, kes jälitasid ida poole pagevaid Läti punakütte ja olid nimetatud linna saabunud juba 31. mail. Mõlemapoolse kahtlustamise ja otsese vaenulikkuse tulemusena puhkes peagi relvakonflikt, mille sõlmpunktiks saigi Cēsis. Pärast esialgset läbirääkimiste ja ultimaatumite esitamist toimus esimene tulevahetus 5. juuni õhtul kell 19.00 Cēsisest lõuna pool Amata jõe silla juures, kus Landeswehri üksus üritas vallutada meie soomusrongi nr 2, kuid löödi kuulipildujatulega tagasi.

Sellest sai alguse juba veidi tõsisem sõjategevus, mille käigus sakslased vallutasid 6. juuni hommikul Cēsise linna ja tõrjusid 8. juunil tagasi eestlaste katse see tagasi vallutada. Seega olid esimesed relvakokkupõrked vaatamata kohatistele edusammudele eestlastele ja lätlastele kokkuvõttes edutud.

Meie ebaedu põhjusteks olid kindlasti vead juhtimises, kuid ka vajaliku ülekaalu puudumine nii meeste kui ka tulejõu osas. Lisaks tuleb tunnistada, et Eesti sõjamehed tundsid sakslaste suhtes ka teatud respekti.

10. juunil hakkas kehtima lääneliitlaste missioonide sobitatud vaherahu ja mõlemal poolel oli nüüd võimalik toimunust järeldused teha. Tundub, et eestlastel õnnestus see paremini. Sakslaste resoluutne tegutsemine sundis meid hoolikamalt valmistuma edasiseks võitluseks ja suhtuma uude vaenlasesse suurema austusega kui Punaarmeesse. Sakslased aga jäid loorberitele puhkama, leides nähtavasti, et eestlased on küll natuke kõvemast puust vastased kui Läti punakütid, kuid sakslased on neist iga kell üle. Kaotused olid Landeswehri sõja esimesel etapil suhteliselt väikesed.

Tänapäeval võib ka rahulikult tõdeda, et omaaegse kõva propagandasõja mõjul võisid nii Eesti sõdurid kui ka ülejäänud rahvas tõsimeeli karta, et Landeswehri eesmärgiks on vallutada Eesti ja luua Balti hertsogiriik. Selliste plaanide kohta siiski tõendeid ei ole leitud ja baltisakslaste ringkondi huvitas ikkagi eelkõige oma positsioonide kindlustamine Lätis, kus oldi valmis võimukoormat teatud määral jagama Läti rahva „mõistliku“ ehk teisisõnu saksameelse osaga.

4 KOMMENTAARI

k
kurb 4. november 2017, 22:09
et anonüüümne "Ajalugu" ühe ajaloosündmuse niiviisi ära lõrtsib. Milleks see ümbernurga jutt, hea küll Võnnu lahingu taust on oluline, kuid kindlasti ...
(loe edasi)
u
Unustatud 4. november 2017, 19:22
igaks juhuks ei mainita seda, et sel ajal ei olnud eestlastel sakslaste vastu absoluutselt mitte mingeid sooje tundeid.
Vastupidi, sakslasi viha...
(loe edasi)
Loe kõiki (4)

Põnevat ja kasulikku

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
vidrik.vosoberg@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee