Toidupoodides käimine on üks häda ja nuhtlus. Seal on niivõrd palju asju ja inimesi, kes oma veidrate kommetega närvi nii mustaks ajavad, et sa kaalud maale kolimist ja soovid kartulite poest ostmise asemel neid ise kasvatama hakata. Siin on Õhtulehe valik 25 kõige häirivamast faktorist, mis muudavad poodlemise põrguks.

1. See, kui iseteeninduskassas skännivad inimesed esmalt kauba ära ja viimasena skännivad kilekoti, maksavad ära ja hakkavad kaupa ükshaaval kilekotti laduma selle asemel, et esimesena skännida kilekott ja muu läbilöödud kaup kohe kilekotti pista.

2. Inimesed, kes ronivad Maxima infoletti oma kümne või enama asjaga, kui seal on suurelt silt, millel kirjas: KUNI VIIS ESET!

3. Ebaloogilisus kaupade väljapanekul: purustatud tomatid asuvad teises kohas kui tomatipasta, juustud on piimatoodetest võimalikult kaugel, mingid maitseained on ühes riiulis, teised teises. Suhkur on igas kaupluses ise kohal (on siis raske panna näiteks tee ja kohviriiuli kõrvale?). Asjade leidmiseks oleks vaja mingit googlemapsilikku lahendust. Eriti kehtib see Prisma hiigelpoodide kohta, kus ei leia üldse midagi, aga ka Solarise toidupoe kohta, kus kapparid pole konservide all, vaid delikatesside all (nagu mida helli?).

4. See, kui inimene laob lindi täis ja müüja jõuab porganditeni, aga inimene pole seda ära kaalunud. Müüja jookseb kiirelt kaaluma, tuleb tagasi. Järgmisena on lindil tomatid, mis pole ka ära kaalutud. Inimene on kogu selle aja kalapilguga vaadanud kaugusesse. Müüja jookseb jälle ja sina järgmise kliendina näed lindil veel ka kapsast, mis pole ka otseloomulikult kaalutud. Aga inimene vahib ikka kalapilguga kaugusesse.

5. Kui poes (näiteks Tallinna Kaubamaja toidupoes) on kohutavalt lühike pakkimisala, kuhu kassiir toidu lükkab. Ja ka lint on lühike. Ei jõua oma kodinaid ära pakkida, kui juba järgmine ostja on sul kukil.

6. Need inimesed, kes panevad oma asjad kassalindile ja siis ise lindi mitte kassapidajapoolsesse otsa telefoni passima jäävad, mille tulemusena ei saa sina oma asju täiesti tühjale lindile panna, sest mingi tüüp blokib.

7. Kõik need tüübid, kes suure ostukäruga Prisma iseteeninduskassasse sõidavad (kassal on suurelt seina peal märgitud, et sinna tohib ainult korviga minna). Ja sama asja puhul muidugi tervitaks ka neid teenindajaid, kes kõike seda näevad, aga tülpinud näoga edasi vahivad.

8. Inimesed, kes haaravad riiulist paki komme ja siis jahutoodete juures leiavad, et tegelikult nad täna ikka magusat ei taha ja siis selle asemel, et toode tagasi viia, viskavad nad need kommid kuskile tatra- ja kruubipakkide vahele.

9.  Too hetk, kui kodanikud üritavad suurte kärudega suruda läbi igast pisemastki kohast, selle asemel, et jätta see hetkeks kusagile lähedale strateegilisse kohta seisma, kus ta kellelegi ette ei jää. Või, veelgi parem, pargivad oma käru väga täpselt just sinu ihaldatud tooteleti ette või muusse ebapraktilisse kohta, kus on sellest raske mööda pressida.

10. Väikesele pinnale kuhjatud kaubad ja kitsad riiulivahed, nii et talvel, kui rohkem ruumi võtvad riided seljas ja suur kott õlal kõlkumas, peab olema eriti ettevaatlik, et mitte asju riiulitelt maha lükata.

11. Inimesed, kes sissepääsu juures seda blokkides järsult seisatavad, et hakata mütsi ja kindaid ära kiskuma.

12. Inimesed, kes liiguvad  kitsas vahekäigus liiga aeglaselt ega lase sind mööda.

13. See, kui tahad osta midagi rohelist, aga ainus roheline vili on banaan. Kurgid mädanevad, õunad on kuivanud pabulad ja avokaado on kivikõva.

14. Pensionärid, kes seisavad rivis piimatoodete leti ääres, mille tulemusena on nii, et soovid kiirelt võtta kohvikoort, aga ei - sul on terve rühm mutikesi müürina ees.

15. See, kui inimesed panevad pudelid kassalindile põigiti ja siis see kuradi pudel muudkui veereb ja veereb teise inimese poole.

16. Too, kui inimesed ei saa aru, et korve saab teineteise sisse panna selliselt, et sangad ei takistaks järgmist korvi asetajat. Kumbki võiks selle otsuse ära teha ja olukorra normaliseerida, mitte toppida tuimalt kõike üksteise peale, et mingi hetk see korv maha vajuks.

17. Momendid, kui ostad veini ja lähed iseteeninduskassasse, aga vanusekontrolliks vajalikku müüjat pole. Ja teda ei tule ega tule ega tule. 

18. See, kui inimene on kulinaarialeti taga oodanud viis minutit enda järjekorda, aga siis läheb müüja juurde ja alustab: "Eeee, noo, ma tahaksin mingit salatit vist... Eeee.... Oot, ma nüüd mõtlen."

19.  Need müüjaga laiavad tüübid, sellised tasku-füürerid ("Nahh, ma paigaldan iga päev bemmidele punaseid supporteid, ega ma mingi müüja pole! Vabal ajal teeme Diimaga biznest, nahh! Ja sina oled siin, et mind teenindada!"), kes on oma silmarähasuurusse (ja sama koostisega) ajju raiunud, et klient on kuningas. Muidugi nad ei tea, et kuningliku kohtlemist väärib ainult kuningana käituv klient ja kui klienditeenindaja ei oleks oma karjäärivalikul nii sundseisus, kütaks ta pikema jututa tollele ülbarile turpi. Teispool kassalinti näeme, raisk!

20. Fakt, et inimesed ei saa aru, et nimekiri asjadest, mida kell 21 poodi külastav ostja lettidelt ei leia, on nii pikk, et enne läheb issanda päike looja, kui selle ettelugemisega lõpule jõuab. Poodleja ise võiks ka sellega arvestada, et õhtul enne sulgemist jäävad kõik verivärskelt nopitud tomatid ainult unistuseks.

21. Need tüübid, kes võtavad kaubanduskeskuses Primast või Rimist või millest iganes käru ja siis praalivad sellega ümber kogu keskuse, näiteks maja täiesti teises otsas asuvas riidepoes. Jäta see käru sinna, kust sa selle võtsid, neetud küll!

22. Too igikestev probleem, kus ikka pole lõpuks selgeks tehtud, et kumb osapool peab seda neetud vahepulka panema? Kas seda teeb järgmine ostja või paneks ikka ise enda ladustamise lõpetuseks pulga?

23. Klassikaline tööpäevajärgne poeskäik, kus avatud on vaid mõned üksikud kassad, olgugi, et reaalsuses neid tunduvalt rohkem võimalik avada oleks. Ega jah, 20 aasta peale on ikka suht raske teha seda statistikat, et millisel momendil neid inimesi poodidesse rohkem tekib.

24. Pensionärid, kes ostavad terve laadungi kraami ja siis otsustavad kõige selle eest pika aja jooksul kogunenud sentide eest maksta. Eriti tore on see nädalavahetustel, mil nad kõik ühiselt ühte poodi ja ühte kassasse otsustavad minna.

25. Teine järjekord liigub kiiremini. Lähed siis sinna. Selle peale otsustab eelmine järjekord kiiremini liikuma hakata ning täpselt sinu ees olnud paarike ongi juba märkamatult maksmiseni jõudnud.

Jaga artiklit

149 kommentaari

N
nojah  /   11:00, 18. jaan 2018
pooled probleemid selles nimistus oleksid olematud, kui inimesed teeksid rohkem oma suu lahti :) eriti need situatsioonid, kui keegi on ees, nagu näiteks mutikese dpiimaletis, kes tõenäoliselt on artiklis viriseva inimese poole seljaga ja ei näe taha....võiks öelda viisakalt "vabandust, kas saaksin piima pakikese võtta kiirelt." see nõuab suurt õletust, saan aru. kergem on tõesti koju tulla ja artikkel kirjutada sellest.
E
Elukutseline Setu  /   17:31, 15. jaan 2018
Kaupluse poolne juurdehindlus.

Päevatoimetaja

Telefon 51993733
online@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis