Militaar

ÜLEELAMISTARKUSED | Viis talvist nõuannet, mis võivad päästa teie elu (3)

Kristjan Prii, 12. jaanuar 2018, 09:02
 Freeimages
Talvisel ajal võime üleelamise olukorda sattuda täiesti ootamatult. Näiteks läheb suusaretkel midagi viltu ja eksime teelt või juhtub autoga midagi, kui oli plaanis ette võtta väike otsepõige. Või ei jõua tuisuga postilt tulles või postile minnes õigesse kohta. Kõigil võib juhtuda. Kaitseliidu ajakiri Kaitse Kodu! annab näpunäiteid, kuidas sellises olukorras hakkama saada.

Võimalusi on palju, kuid ilma tõttu võib hädaolukord kiiresti muutuda eluohtlikuks. Siin on viis lihtsat, ent olulist nõuannet, mille järgimine suurendab oluliselt võimalusi talvisest hädaolukorrast eluga välja tulla. Oluline on, et te alljärgnevat mitte lihtsalt ei loeks, vaid ka järjekindlalt praktiseeriksite. Alustades kontrollitud tingimustes ja soovitatavalt instruktori silma all.

Samal teemal

Riietuge kihiliselt

Meie esmane kaitsemüür pealetungiva talvekülma eest on riietus. Mida kvaliteetsem see on, seda lihtsam on külmaga silmitsi seista. Kui suudate oma jalatsite ja sokkidega seista talvel tund aega ühel kohal nii, et varbad on jahedad, aga ei hakka veel külmetama, siis on juba päris super.
Ühe paksu riietuseseme asemel tuleks eelistada kihilist riietust. Nimelt jääb riidekihtide vahele keha soojendatud õhk, mis moodustab kehasoojuse ja välise külma õhu vahele lisaisolatsioonikihi.

Täiskasvanud inimesele loetakse sobivaks kolm kuni viis kihti riideid. Lastega liikudes võiks alati arvestada, et neil olgu üks kiht riideid rohkem kui teil. Oluline on silmas pidada, et kõige pealmine riietusese oleks tuule- ja vihmakindel.
Kihid peaksid olema selliselt seatud, et neid on lihtne ära võtta. Samuti on oluline teada kanga materjali, et rõivad ei paneks higistama – see soojusele just kaasa ei aita.

Tõde on, et riietus sõltub suuresti olukorrast, millega tegelesite vahetult enne hädaolukorda sattumist. Nurga peale poodi minnes ei pane ju keegi end riidesse arvestusega, et äkki tuleb öö looduses veeta. Samuti on suur vahe, kas tulite ülikonnaga teatrist või eemaldusite vahipostilt – teie rõivad on neil juhtudel täiesti erineva soojapidavusega.

Et aga endale kriisisituatsiooni üleelamiseks parem lähtepunkt anda, on mõistlik mõelda välja ja teha mõningaid ettevalmistusi. Näiteks hoida autos labidat, varuriideid, -jalatseid ja ka -magamiskotti, küünlaid, gaasipriimust ja muud sellist, mis teeks elu võimalikult mugavaks

Püsige aktiivne

Temperatuuril 0 kuni -2 °C, kui on võimalik külje alla ja endale peale asetada kuuseoksi, on isegi lootust öösel mõni tund magada. Aeg-ajalt tuleb teha kükke ja kätekõverdusi.

Kui aga temperatuur on langenud alla -2°, siis magada tõenäoliselt ei saa. Sooja saamiseks ja hoidmiseks tuleb öö läbi liigutada. Aktiivne liikumine hoiab pulsi üleval ning tagab korraliku verevarustuse jäsemetes. Kuid hoiduge ka ülepingutusest. Kui rahmeldate end higiseks, hakkab niiskus keha jahutama. Ülekoormus jäises temperatuuris võib kergesti põhjustada ka südamerabanduse.

Seega olge mõõdukalt aktiivne ja rakendage oma energiat läbimõeldult ja kasulikult – näiteks tehke küttepuid või ehitage varjualust. Ärge unustage puhkepause, et end mitte ära kurnata.

Õnne korral olete end sääraseks situatsiooniks pisut ette valmistanud ning teil on koos muude ellujäämisvahenditega kaasas mõningane toidu- ja joogivaru. Kuna organism põletab sooja hoidmiseks kõvasti energiat, on eluliselt oluline energiavarusid täiendada. Niisiis võiks autos olla ka joogivaru ning suure energiasisaldusega toiduained – näiteks kõiksugused energiabatoonid.

Hoidke pea soojas

Katmata pea kaudu eraldub kuni kaheksakümmend protsenti kehasoojusest. Sestap hoidke müts või kapuuts peas. See hoiab teid soojana ning kaitseb juukseid ka märjakssaamise eest, kui müttate lumesajus. Samal ajal on müts või kapuuts kõige lihtsamini eemaldatav riietuskiht, kui tunnete, et olete ülekuumenenud.
Võimalusel hoidke ka suu kaetud või vähemalt kinni, et kaitsta kopse külma õhu eest. Katsuge sealjuures vältida olukorda, kus kondenseerunud hingeõhu tõttu märjaks muutunud sall näo külge jäätub. See ei ole hea.

Tehke tuli üles

Tuli annab sooja ja hoiab moraali üleval. Mis pole vähem oluline – annab võimaluse sulatada lund ning keeta vett. Nii olete varustatud joogiveega, mida vastavalt vajadusele saate tarbida nii kuumalt kui jahedalt, mitmekordistades oma ellujäämisvõimalusi.

Ent tuleb endale aru anda, et isegi kui kaasas on tikud, tulemasin või tulepulk, ei ole tuletegemine metsas lihtne. Sestap peab lõkketegemist aeg-ajalt harjutama, iga ilmaga.

Selleks ajaks, kui hädasolija taipab, et võiks lõket teha, on enamasti juba pime. Siiski, kui taskust on võtta lisaks tuletegemisvahenditele ka täis patareidega lamp, ei ole kõik veel sugugi kadunud.

Hea süütematerjal on kuivad kuuseoksad, kasetoht, vaigune puit ning sulgtikud. Lõkke enda materjaliks oleks kõige parem jalalt surnud, kuiv, kuid siiski veel seisev kuusk või mänd. Sobivad ka osaliselt ümber kukkunud puud, mis seisavad teise puu najal või mille tüvi on tänu okstele maapinnast eemal.
Elu teeb kõvasti lihtsamaks, kui rajate lõkkele aluse. Nii ei saa süüdatav materjal märjaks ja põlemise ajal aitab alus õhuvoolule kaasa. Lõke ise peab olema pikk, et saaksite sooja kogu oma keha pikkuses.

Head on lõkkepeeglid nii selja taga kui ka teispoolt lõket. Nad aitavad maksimaalselt ja võimalikult kaua hoida soojust teie ümber. Kiire lõkkepeegli saab näiteks teha kuuseokstest, mis sobivad ühtlasi küljealuse ehituseks.
Kui olete väga lumine, siis pühkige lumi enne maha, kui lõkke äärde lähete. Siis ei saa riided sulalumest märjaks. Tules saab soojendada kive, mida endale kaissu võtta, paigutades neid suurte veresoonte lähedale – jalge vahele, rinna peale, kaenla alla jne.

Ehitage varje

Tulepeeglist sammuke edasi minnes saab ehitada hädavarje. Nende valik on päris suur ja siingi tulevad mängu oskused ja võimalikud materjalid. Kuid eesmärk on siiski üks – hoida teid võimalikult soojas.

Üks lihtsamaid variante on maani ulatuv poolik viilkatus, mis on ühtlasi seina eest. Tähelepanu tuleb pöörata katusele. See peab olema võimalikult veekindel ning mida paksem ja kohevam see on, seda rohkem hoiab külma eemal ja sooja sees.

Võimalikult hästi soojustage koht, kus katus saab kokku maapinnaga. Soojustama peab tiba kõrgemale kohast, kust te ise magate. See on tähtis seetõttu, et kui lõke annab kõvasti sooja, hakkab teie külje alt külma õhku sisse tõmbama. Seda saabki vältida allserva soojustamisega.

Külje alla sobivad panna nii värsked kui ka kuivanud kuuseoksad. Oluline, on et magamisase jääks maapinnast kõrgemale. Veel parem, kui ehitate voodi, mis maapinnaga kokku ei puutu. Sellisel puhul saab lõkke soojus tulla ka voodi alt ning magada on palju soojem.

Varje ehitamiseks peab aega varuma ja esimese hooga kulub enam-vähem korraliku varje ehitamisele vähemalt poolteist tundi. Sestap on lörtsise ja vihmase ilmaga soovitatav esmalt ehitada varje ja alles siis hakata selle alla koguma kuiva lõkkematerjali. Nõnda on teil olemas koht, kus saab tuld süüdata nii, et vihm ei sega.

3 KOMMENTAARI

m
M. 18. jaanuar 2018, 20:31
Ahahhh! Ei oleks arvanudki :D
m
Mis asi see nüüd ili? 12. jaanuar 2018, 18:26
Propastopi kilgatus või? Et kui talvel õue lähete, pange riided selga?
Loe kõiki (3)

Sisuturundus

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
vidrik.vosoberg@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2505
levi@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee