Militaar

Geenid, kasvatus, juhus? Kust tulevad KANGELASED? 

Toimetas Vidrik Võsoberg, 5. märts 2018, 15:56
 Pixabay
USA-s Florida osariigis Parklandi koolis toimunud ohvriterohke tulistamine tõstatas küsimuse: kui palju meist oleksid käitunud samamoodi nagu Aaron Feis – kangelane, ilma kelleta võinuks ohvreid veelgi rohkem olla? Ja mis on need tegurid, mis teevad mõnest inimesest ennastohverdava kangelase?

Men’s Healthi teatel on 17 inimese surmaga lõppenud koolitulistamises ellujäänud rääkinud lugusid sellest, kuidas mitmed õpilased ja õpetajad end teiste kaitseks ohverdasid. Paljud on märkinud ära kooli jalgpallitreeneri Aaron Feisi vapruse – teadete kohaselt astus ta õpilaste ja tulistaja vahele, et neid oma kehaga kaitsta. 

Sealjuures selgus peale sündmusi, et kooli turvamees Scot Peterson ei läinud korrakski hoonesse sisse ega püüdnud tulistajale vastu astuda. Enda kaitseks teatas mees, et tema arvates kostsid püssilasud väljastpoolt koolimaja ja seepärast võttis ta „taktikalise positsiooni“.

Siit küsimused: kuidas meie sellises olukorras käituksime? Miks on mõned inimesed hädaolukorras valmis oma eluga riskima ja teised näivad justkui lukku minevat?

Parklandi Marjory Stoneman Douglase nimelise kooli ette püstitatud rist Aaron Feisi mälestuseks. Feis hukkus 17 inimelu nõudnud koolitulistamises, aga ellujäänute kinnitusel püüdis teisi oma elu hinnaga kaitsta.  AFP/Scanpix

Kolme tüüpi kangelasi

Philadelphia Temple’i ülikooli psühholoog ja endine Ameerika psühholoogide assotsiatsiooni president Frank Farley on oma karjääri jooksul palju uurinud kangelaslikkust ja riskeerimist. Miks mõned inimesed kalduvad kangelaslikkusele rohkem kui teised, seda tema sõnul täie kindlusega öelda ei saa. Kangelaslikkusega seotud omaduste teemal tema sõnul palju uuringuid tehtud pole ja seega puuduvad ka kangelaste täpsed profiilid.

Küll aga võib tema sõnul siiski välja tuua kolme tüüpi kangelasi.

Olukorrakangelane: inimene riskib kriisihetkel teiste nimel oma eluga, aga pole varem midagi sellist teinud. „Seda tüüpi on kõige raskem mõista,“ nendib Farley. Tema sõnul võib aga välja tuua, et selliseid inimesi on terve nende elu jooksul teatud kui lahkeid ja heldeid kaaskodanikke.

Teine tüüp on elupõline kangelane. „Kangelaslikkus sisuliselt iseloomustab kogu inimese elu,“ märgib Farley. Näitena toob ta välja Martin Luther King juuniori. Nende kangelaslikkus ei seisne enamasti vastuastumises relvale, vaid vastuastumises süsteemile, võimule.

Kolmandat tüüpi nimetab Farley „112 (originaalis 911 - toim) kangelaslikkuseks“. Inimene on elukutseline kangelane: politseinik, tuletõrjuja, kiirabitöötaja, sõjaväelane.

„Teatud mõttes on kangelaslikkus osa nende tööst,“ selgitab psühholoog. „Ma usun, et paljud kolmanda kategooria inimesed kalduvad olema riskialtid.“

Vaprad inimesed kalduvad iseloomult olema segu erinevatest omadustest: kombinatsioon riskivalmidusest, õilsameelsusest ja empaatiast. Viimased neist ongi põhiomadused, ilma milleta ka vapper riskivõtja kangelaseks saada ei pruugi.

Korralik lastetuba, kas ka geenid?

Oma roll on ka kasvatusel. Vaprad inimesed pärinevad sageli perekondadest, kus on peetud oluliseks moraalseid väärtusi nagu ausus ja terviklikkus. „Inimesed, kes suudavad rohkem riskida, on kõrge intelligentsiga, haritud ja neil on olnud turvaline lapsepõlv ja stabiilne perekondlik elu,“ märgib psühhiaatriaprofessor Charles Marmar.

Stanfordi ülikooli psühholoogia emeriitprofessori ja kangelaslikkuse uurija Philip Zimbardo sõnul võivad kangelaslikku käitumise juures olla ka DNA-s ja ajukeemias, aga uuringud pole sellele veel kinnitust leidnud. „Võib-olla on olemas kangelase geen, võib-olla on põhjuseks nende oksütotsiini (virgatsaine, mis reguleerib muuhulgas lähedust- ja hoolivustunnet ning vähendab hirmu – toim) tasemed ... Kindlalt me ei tea,“ on Zimbardo kirjutanud.

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
vidrik.vosoberg@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee