Uued autod ei ole enam mõeldavad ilma automaatsete süsteemideta, mis hoolitsevad turvalise sõidu eest ja suurendavad mugavust. Valdaval osal uutest sõidukitest – sealhulgas tarbesõidukitel – on peal moodsad juhiabid, mida veel mõni aasta tagasi uneski näha ei osanud. Kas neist reaalselt ka midagi kasu on või on tegu pigem reklaamitrikiga? Eelmise aasta jooksul vuras Uku Tampere mööda Euroopa teid peamiselt kaubikutega kokku üle 135 000 kilomeetri. Alates suvest vahetas lihtsamakoelise Citroen Jumperi välja „üle võlli“ uue Volkswagen Crafteri vastu.

Ühest küljest tingis autovahetuse vajadus kaubiku vanuse tõttu see välja vahetada, kuid mis veelgi olulisem: vajasin mugavamat ja turvalisemat autot. Alternatiivsete valikute poole piilumatagi astusin sisse Volkswageni esindusse ja lahkusin sealt koos paberiga, mis teatas uue Crafteri tellimisest.

Kaubikute moodne preemium

Crafter on kaubikute preemiumklass, sest on võrratult vaiksem, mugavam ning kallim kui paljud konkurendid. Möödunud aasta kevadel müügile jõudnud uue põlvkonna suur kaubik tõi kasutaja käeulatusse pika rivi juhiabisid – tarbesõidukite klassis pole varem selliseid tehnoloogilisi abimehi olnud.

Uus Crafter on tõenäoliselt üks ilusamaid töösõidukeid, mis üldse saada ning on sealjuures üsna hea tööloom. Uudistama tulevad kaaskodanikud lükkab imestusest upakile hoopiski selle auto hind.

Baasvarustuses Crafteri hinnad algavad 35 000 euro piirimailt, aga kui panna pardale kogu nimekiri lisavarustust, on võimalik see hind väga kiiresti kahekordistada. Tippvarustuses 130 kw BiTDI Crafteri hinnakirjajärgne hind on ca 61 000 eurot. Selle raha eest saab osta juba täiesti arvestatava korteri.

Panen sissejuhatuses hinnale nii palju rõhku seetõttu, et see tundub jabur igaühele, kellega autost juttu teen. Sama raha eest saab 2,5 sama suurusklassi Citroen Jumperit ja vähemalt kaks Renault Masterit ning õigustatult tuleb küsida, kas lihtne tööriist peab ikka nii kallis olema? Kas see on nii palju parem?

Peaaegu isejuhtiv kaubik

VW Crafteri käike vahetavad juhi eest n-ö päkapikud ning teatud mööndustega suudab kaubik lühemaid distantse ka isejuhtiv olla, kuigi see pole erinevate juhiabide eesmärk omaette.

Mu Crafteri küljes ei ole küll igasuguseid „assist“ nime kandvaid vigureid üleliia palju, kuid tõsi on, et kogenematum kaubikuostja võiks auto varustusnimekirja lugedes täitsa hulluks minna, sest pakkumises on Trailer Assist, Side Wind Assist, Lane Assist, Rear Traffic Alert, Blind Spot Assist, Side Protection, Sign Assist, Park Assist, Adaptive Cruise Control ja palju muid keeruliste nimedega juhi- ja turvaabi süsteeme.

Hullumine on lubatud, mäletan hästi, et lihtsama masinaga töötades unistasin taolistest mugavustest ja rohi tundus teisel pool tarbesõidukite igavat maastikku oluliselt rohelisem.

Aga miks pole juhiabid paremad kogenud juhist, kuidas kulges 60 000 km abisüsteemidega, kas käruabi on abiks, miks rajahoidja närvi ajab, miks automaatsed kaugtuled alati ei vaimusta, mida arvata kohanduvast kiirushoidikust, miks on külgedele vaatavad andurid kasutu kraam ja miks on üldkokkuvõttes õnneks vähe vaja, seda loe edasi Acceleristast.

Jaga artiklit

3 kommentaari

L
Lug, Eeja  /   07:21, 13. märts 2018
Kauaaegse autosõitjana väldin kaasaegseid kõige digitaliseeritumaid sõiduautosid. Põhjus on nendes kasututes ja häirivates lisavidinates, milliseid peab enne normaalset sõitu välja lülitama.
A
Ats  /   12:58, 12. märts 2018
Aastaid käisin kaubikuga Saksamaa vahet-aastane läbisõit küündis 200 000 km-ni.Omasin uut Mercedese Sprinterit ning ühe autoga kannatas pea miljon km ilma probleemideta läbi sõita.Abiks olid stabiilsuskontroll(võimsa mootoriga talvel asendamatu) ja ABS.Igasugused tintel-vintelid kergitavad oluliselt nii auto-kui ka servise hinda,kasu neist on enam kui küsitav.Ma ei räägi kliimaseadmest ega seisuküttest,mis on loomulik,vaid nendest lisadest,mis peaksid käpardist autojuhi tegema,aga kahjuks ei tee...

Päevatoimetaja

Telefon 51993733
online@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis