Tehnika

Suhtlusvõrgustik vähendab õlletarbimist!

KAS TEADSID? 6 põnevat fakti 29aastaseks saanud veebist ehk WWW-st 

Toimetas Vidrik Võsoberg, 16. märts 2018, 13:38
 Pixabay
Sel nädalal tähistas oma 29. „sünnipäeva“ veeb ehk world-wide-web (WWW) – nähtus, milleta täna ei kujutaks oma elu ettegi. Kuid kas teadsid, et maailmas on veel tänagi riike, kus internetti peaaegu et ei kasutatagi ning millise riigi elanikest omakorda on internetikasutajaid pea sada protsenti? Allpool loetleb Elisa telekomivaldkonna juht Mailiis Ploomann 12 põnevat fakti internetikasutusest.

Kõige esimene veebileht – boss ei saanud ideest aru

Lee pani esimese veebilehe püsti 1990. aastal ning algselt oli see mõeldud vaid CERN-i sisevõrgus informatsiooni jagamiseks. Hiljem muudeti see aga kõigile kättesaadavaks ning seda on võimalik külastada ka täna, aadressil info.cern.ch.

Aprillis 1993 otsustas Tim Berners-Lee teha veebi lähtekoodi avalikuks ning kõik soovijad said hakata oma veebilehti ning veebibrausereid valmistama. Täna on maailmas kokku 1,8 miljardit unikaalset veebilehte.

 Maailma esimene internetileht. (CERN)

Veeb on sama vana kui Adele

Sel nädalal sünnipäeva tähistanud World Wide Web on 29aastane, sama vana on ülipopulaarne briti lauljanna Adele. Veebi loomise aastal üheaastaseks saanud Adele surematu hitt „Hello” on YouTube’is kogunud 2,26 miljardit vaatamist ning laul hoiab sellega videoteenuse vaadatavuse edetabelis 15. kohta. Kõige vaadatum YouTube video on mullusuvine „Despacito”, mida on vaadatud lausa 4,93 miljardit korda.

Peaaegu iga eestlane kasutab internetti, Eritreas on aga täiesti tundmatu

2017. aasta seisuga kasutab Eestis internetti igapäevaselt 90 protsenti 16-74aastastest Eesti elanikest. Internet on kõige populaarsem just noorte seas, kus 16-26aastaste seas on internetti kasutanud inimeste osakaal 99 protsenti.

Enim on internetikasutajaid Gröönimaal (ITU 2016 andmed)  – seal kasutab internetti 97 protsenti kõikidest inimestest. Arvestada tuleb muidugi asjaoluga, et maailma suurimal saarel elab püsivalt vaid 56 500 inimest ehk vaid pisut enam kui Pärnu linnas.

Samas on maailmas ka riike, kus veebikülastamine on sisuliselt olematu. Eritreas (4,95 miljonit elanikku) ja Somaalias (14,3 miljonit) kasutas 2016. aasta seisuga internetti vaevu üle ühe protsendi inimestest, oodatult on nimekirja lõpus Põhja-Korea 0,06 protsendiga.

 Pixabay

Popim veebileht on otsimootor

Kuna internetti kasutavad eestlased põhiliselt otsimootorites sirvimiseks, siis on loogiline, et populaarseim veebileht eestlaste jaoks on Google.ee. Teiselt kohalt leiab YouTube-i ning kolmandalt taaskord Google’i, kuid seekord „.com” lõpuga. Kuigi Google on populaarseim veebileht, siis ajaliselt veedavad eestlased enam aega näiteks Facebookis ja uudisteportaalide lehtedel.

FB-s on enim abieluinimesi ja suhtlusvõrk vähendab õlletarbimist

Eestlaste seas on populaarne ka erinevate sotsiaalvõrgustike kasutamine. Täpsemini on Eestis aktiivsed sotsiaalvõrgustike kasutajaid ligikaudu 720 000 ja neist 600 000 kasutab neid samu sotsiaalvõrgustikke ka nutiseadme vahendusel.

Minnes kasutusnumbrites pisut sügavamale, siis tuleb ilmsiks omapärane statistika. Nimelt moodustavad Facebooki kasutajatest kõige suurema osa just abielus olevad eestlased, keda on võrgustikus 38 protsenti. Suhtes inimesi leiab Facebookist 33 protsenti ning vallalisi 25 protsenti.

Kantar Emori uuringust selgub, et sotsiaalmeedia kasutamine võib mõjutada ka õlle joomist. Nimelt leitakse, et kuna sotsiaalmeedia teeb sõpradega suhtlemise lihtsamaks ning baaris aja veetmine ei ole enam nii vajalik, siis ei tarbita ka alkoholi. Lisaks ei ole õllekõhuga pildid sotsiaalmeedias eriti populaarsed ning tarbimist mõjutab ka kartus joobes olekus kellegi sotsiaalmeedia pildile jääda.

 Pixabay

Kas internetti oleks võimalik kinni panna?

Üks laiaulatuslikumaid ründeid lähiminevikust, mis oli suunatud terve interneti vastu toimus 2007. aastal, kuid enamik inimesi maailmas ei pannud seda ilmselt tähelegi. Rünnakuga üritati üle koormata 13 põhiserverit Ameerika Ühendriikides, milles hoiustatakse andmebaasi kõigist veebiaadressidest üle maailma. Rünnakul õnnestus puudutada vaid kaht serverit ning 11 jäid täielikult rünnakust välja, seega kukkus kogu asi läbi.

Küll aga on asjade interneti (IoT) üha laiema levikuga küberturvalisus muutuma üha olulisemaks – meiega kaasas ja meie kodudes on üha enam pidevalt ühendatud nutikaid (sensoritega) seadmeid, mis on ka ahvatlevad sihtmärgid kurikaeltele. Mullu oktoobris olid näiteks korraga maas Amazon, Twitter, CNN jne – seda just tänu turvamata IoT-seadmete abil läbi viidud DDoS-rünnakule, mida peetakse tuleviku küberohtude kõige murettekitavaks signaaliks.

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
vidrik.vosoberg@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee