Kasulik

ÕHTULEHT EHITUSMESSIL | Kuidas rajada energiasäästlikku kodu? (5)

Vidrik Võsoberg, 6. aprill 2018, 17:28
Ehitusmessi seminar. Robin Roots
Tänavuse rahvusvahelise ehitusmessi „Eesti ehitab 2018“ üks päevadest on pühendatud energiateemale. Õhtuleht Mehele annab ülevaate seminaril „Energiasäästlik mõtteviis hoonetes – kuidas tegutseda?“ kõlanud mõtetest.

Suures jaos keskendus MTÜ Esakoda korraldatud seminar sellele, kuidas saada energiatõhusamaks ehk eeskätt soojapidavamaks Eestimaa kortermaju. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi elamumajanduse valdkonna juht Regina Michaelis märkis, et 70% eestimaalastest elavad korterelamutes, mis suurelt jaolt ehitatud juba 1960-70-ndatel aastatel.

Samal teemal

Nende korterite renoveerimisest saaks üsna korralikku energiasäästu ja see jõuaks ametniku sõnul ka „rahva tervise tulemustesse“. Paraku on rekonstrueeritud vaid umbes 3% korteritest. Üldse ostetakse aastas 20 000 korterit, aga näiteks uusi ehitatakse vaid 2000-3000.

Soomes on elamufondi stabiilselt investeeritud ja see paistab ka rahuloluuuringutest: oma sissetulekute ja elamistingimustega on soomlased eestlastest kordi rohkem rahul.

„Eesti elamufond vananeb ja elukvaliteet halveneb,“ nentis Michaelis. „Eriti väiksemates tõmbekeskustes ei uuene elamufond piisaval määral. 2030. aastal elab 200 000 inimest eluea lõpul eluruumides, kui rekonstrueerimise tempo ei kiirene.“

Rekonstrueerimise toetusteks maksab Kredex sel ja järgmisel aastal välja üle 60 miljoni eurot ja kokku toetatakse enam kui 400 kortermaja suurremonti. Paraku on eelarvepiir käes ja rohkem taotlusi vastu võtta ei saa. Michaelis tõi väikese lohutusena välja, et korteriühistud saavad taotleda riigi käendust remondilaenu võtmiseks.

Küll aga saavad veel oma kodu remondiks ja energiasäästlikumaks muutmiseks tuge küsida väikeelamute omanikud: kuni 15 000 eurot ja kuni 30% remondi maksumusest. Veel saab küsida toetust ka näiteks õliküttekatla väljavahetamiseks: kuni 4000 eurot ja 40%.

Ministeeriumi esindaja sõnadest selgus, et tema hinnangul on elamumajanduse valdkonnas vaja stabiilseid investeeringuid muuhulgas selleks, et parandada rahulolu, turvalisust ja rahvastiku tervisenäitajaid. „Et inimesed saaks ja sooviks Eesti erinevates piirkondades töötada ja elada,“ unistas Michaelis.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi elamumajanduse valdkonna juht Regina Michaelis.  Robin Roots

Seadus tõi korteriühistute kohustuse

„Uut seadust oli vaja, sest valitses paras õiguslik rägastik,“ tõdes Murumets.

Murumets tõi välja, et Eesti kinnistusraamatus on kirjas üle miljoni kinnistu ja neist ligi pooled on korterid. Eilse seisuga on kirjas 22 687 korteriühistut.

Veel märkis Murumets uue seaduse kohta, et korteriühistu koosolekul on maja sättimise otsustamiseks vaja varasemast vähem poolthääli. Ja kui keegi pelgab, et uus seadus sunnib kõigi tööde jaoks ühistu koosolekut kokku kutsuma, siis nii ei ole: kui majalt katus pealt lendab, siis on igaühel ikka õigus maja säilitamiseks iseseisvalt tegutsema asuda.

Justiitsministeeriumi eraõiguse talituse nõunik Vaike Murumets  Robin Roots

Kohtutele tööd jätkub

„Korteriühistu ei ole korteriomanike probleemide lahendus, vaid nende algus,“ kritiseeris korteriseaduse praktilisest rakendamisest rääkinud Andry Krass Eesti Omanike Keskliidust.

Tema sõnul on endiselt üsna lahtine nii korteriühistu kui korteriomaniku vastutus. Näiteks lubab seadus korteriomanikel oma elamises muudatusi teha, kui see teisi ei mõjuta – kes ja kuidas aga hindab, kas mõjutab või mitte?

Krassi hinnangul ei võta uus korteriseadus kohtutelt tööd vähemaks. Ikka jätkub selliseid kohtuasju, kus näiteks ühistu nõuab korralageduse lõpetamist korteriomanikult, kes ehitanud oma magamistuppa sauna ...

„Korterelamu majandamise kvaliteet sõltub seaduse asemel korteriomanike tervest mõistusest ja üksteisega arvestamisest,“ leidis Krass.

Taastuvenergia võimas tõus

Energiasäästlikkuse vallas ei saa üle ega ümber ka energia tootmisest. Eesti Taastuvenergia Koja projektijuht Mihkel Annus märkis, et mullu moodustasid 86% Euroopa liidu uutest energiatootmistest taastuvenergia-lahendused. Üldse kasvas taastuvenergia maht 15% ja tuule- ning päikeseenergia hinnad langesid taas märgatavalt. Esmakordselt oli taastuvenergia üle kivisöest ja kaheksa euroliidu riiki on teatanud, et loobuvad sellest.

Eestis on selles valdkonnas põhjust nii rõõmustada kui kurvastada. 15 aastaga on taastuvenergia tootmisvõimsus kasvanud marginaalselt kolmelt megavatilt 480-ni ja eriti teeb roheline energia võidukäiku soojamajanduses. Mullu moodustas taastuvenergia osakaal kogutarbimisest pea 17% - ent samas on 82% ikka põlevkivi käes ja autodes taastuvenergia kasutamises oleme Euroopa liidus viimased.

Mihkel Annus nentis, et just põlevkivielektri pärast on Eesti majandus arenenud riikide arvestuses kõige süsinikumahukam.

Taastuvenergia koda on võtnud ambitsiooni saada Eestis taastuvenergia maht 2030. aastaks 100 protsendini. Prognoosid on selles osas optimistlikud. Näiteks usub koda, et soojustarbimine väheneb ja seda eeskätt kodumajapidamiste soojusefektiivsemaks muutmise arvelt.

Saja protsendi visioon näeb ette ka seda, et taastuvenergia sektorisse tekib 14 000 uut töökohta, Eesti SKT kasvab 2,2% ja energia import väheneb 603 miljoni jagu aastas.

Eesti suurimaid väljakutseid korraga mitmes valdkonnas on Annuse sõnul ka OECD teatel põlevkivienergeetikast väljumine ehk PÕXIT.

Ent rohelise energiaga Eesti visiooni täitumiseks oleks vaja teha umbes kolme miljardi euro jagu investeeringuid.

Ehitusmessi seminar.  Robin Roots

Päikest!
Eesti Päikeseelektri Assotsiatsiooni juhataja Andres Meesaku sõnum oli üldjoontes lihtne: Eestis on päikest ja päikeseenergia kasutuselevõtt on üks lihtsamaid viise kodumajapidamisi nii sisuliselt kui ka juriidiliselt energiatõhusamaks saada. Meesak tõi näitena välja oma enda suvila põhjarannikul: 9 kW tootmisvõimsusega päikesejaam on tootnud enam kui viie aasta jooksul üle 50 000 kilovatt-tunni elektrit. Ehk katus on iga aastal andnud ca 10 000 ühikut elektrit, mis on kahe Eesti keskmise kodumajapidamise aastane elektritarve.

Meesak märkis, et taastuvenergiasse investeerimiseks on inimestel reeglina kolm motivaatorid: maailmavaateline (keskkonna säästmine), majanduslik (sest nii on kasulik) ja regulatiivne (sest mingi seadus nõuab). Meid puudutab viimane väga tõsiselt, sest ELi hoonete energiatõhususe direktiiv nõuab juba väga varsti, et kõik uued hooned peavad olema liginullenergiamajad. Meesak kinnitab, et ka väike päikeseelektrijaam aitab nõuetele vastamise suunas edukalt kaasa. 

Ka ennustab ta, et Eesti saab just uusehitiste näol 2021. aastast juurde 23-25 MW rohelist energiat – ja seda just kodustest päikeseelektrijaamadest.

Kuidas rajada kodust päikeseparki

Ilmselt seminaripäeva mitmekülgseimast ja sisukaimast ettekandest sai veel teada, et hetkel teeb Eestis taevakehast elektrit umbes tuhat tootjat ja koguvõimsus on 20 MW – millest eelmisel aastal paigaldati 8. Hetkel on suurimad päikesepargid ühemegavatised (Kärdla ja Kareda), aga Fortum tahab Tartusse Raadile ehitada 50 MW võimsusega päikesejaama. Selleks tuleb paneelid paigaldada umbes sajale hektarile.

Kui aga koduomanik küsib, kuhu ta päikesepaneelid peaks paigaldama, siis vastab Meesak talle, et põhimõtteliselt piiranguid pole: ükskõik mis katusele, hoone külge, fassaadile ja vajadusel isegi maapinnale. Kui paneelid on õigesti paigaldatud, siis toodab umbes kuueruutmeetrine pind aastas 1000 kilovatt-tundi päikeseenergiat.

Sealjuures tuleb küll arvestada, et tootmine käib Eestis umbkaudu aprillist oktoobrini ja talvel magavad päikesepaneelid talveund. „Kui nende müüja ka ütleb, et no natuke ikka toodab – tegelikult muffigi ei tooda,“ tõdes päikeseenergia spetsialist.

Eesti on küll väike, aga siingi on oma klimaatilised erinevused: mõõtmisandmed näitavad, et näiteks Peipsi kaldal ja Kesk-Eestis on päikeselisi tunde vähem kui Saaremaal või põhjarannikul. Meesaku sõnul kasutab ta sõber täpselt samasugust päikeseenergia komplekti nagu temagi – aga kuna see asub Eestimaa keskel, siis toodab energiat umbes 10% vähem.

„Selle tasuvusaeg näiteks Kesk-Eestis on kübeke pikem kui rannikualal,“ nentis Andres Meesak.

Ideaalis peaks päikesepaneelid olema paigaldatud täpselt lõunasuunda ja 40-kraadise nurga all. Märkimisväärset kasu nende talvine lumest puhtakspühkimine ei anna: kui koduomanik või korteriühistu aga iga elektrikübet taga ajab, siis võiks seda teha umbes alates vabariigi aastapäevast.

Kõige kasulikum on ise kodus toodetud päikeseelekter ära tarbida, mitte seda elektrivõrku müüa. Nii teenitakse investeering kiiremini tagasi. See eeldab küll päris tõsist tarbimise juhtimist.

„Mõistlik investeering, kui on läbimõeldult tehtud,“ sõnas Meesak.

Ehitusmessi seminar.  Robin Roots

Liginull tuleb ja jääb

Tallinna tehnikaülikooli professor Jarek Kurnitski kõneles liginullenergiahoonetest – teadupärast peavad kõik peale järgmise aasta viimast päeva ehitusloa saanud majad vastama liginullenergia nõuetele. Ja juba täna peaks elumaja projekteerides olema valmis selleks, et see vastaks B-klassi energiastandarditele. 

Energiatõhususarvu piirväärtused on väikeelamu puhul järgnevad: liginullenergiamajal 50, madalenergiamajal (B) 120 ja miinimumnõudele (C) vastamiseks 160 kilovatt-tundi ruutmeetri kohta aastas.

„Kas liginull muudab ehituse nii kalliks, et see jääb üldse seisma?“ küsis Kurnitski. „Ja kas loomulikku ventilatsiooni ei saagi enam projekteerida? Nagu oleks seda saanud viimasel kümnel aastal teha ...“

Teadlase hinnangul lisab hoone liginullenergiamajana ehitamine korterelamu ruutmeetri hinnale 25 ja väikeelamu ruutmeetri hinnale 50-65 eurot. Aga pikapeale tasub see ära.

„Parema energiatõhususega on võimalik kokku hoida – investeerime küll rohkem, aga 30 aastaga hoiame niipalju kokku, et see tasub ära,“ märkis Kurnitski.

Edaspidi muutub kohustuslikuks maja õhupidavuse tõestamine. Sealjuures peab aga arhitekt nii kompenseerima ka näiteks pliidikubusid – vastasel korral tekib ruumides alarõhk. Loomuliku ventilatsiooni kasutamine pole liginullenergimajas otseselt keelatud, küll aga ei suuda see erinevalt soojustagastusega sundventilatsioonist tagada energianõuetele vastamist.

„Tuleb hakata korralikult ehitama ja arhitekt peab aru saama, mida ta joonistab. Ja vaja on hoolikalt projekteerida, et ei tuleks maja väga kallis kätte,“ leidis tehnikakõrgkooli professor.

Tallinna tehnikaülikooli professor Jarek Kurnitski kõneles liginullenergiahoonetest.  Vidrik Võsoberg

Maja renoveerimise mured

Energeetikaekspert Kalle Virkus Tartu Regiooni Energiaagentuurist rääkis projektist nimega SmartEnCity. See on kolme Euroopa linna – millest üks Tartu – energia ja nn nutika linna teemaline ettevõtmine. Tartus on projekti oluliseks osaks 22 kesklinnas asuva hruštšovka renoveerimine liginullenergiahooneteks. Kokku saavad energiatõhusaks 794 korterit ja ca 40 000 ruutmeetrit.

Virkuse jutust selgus hoiatuseks kasvõi korteriühistutele, et sellised ettevõtmised ei käi tingimata väga libedalt. Tartu hruštšovkade projekt sai alguse aastal 2016 ja peaks 2019. aastal täiesti valmis saama, aga hetkeseisuga pole ühegi maja ümberehitamist veel alustatud.

Suurimaks probleemiks osutus nn tipptund: nähtus, kus Kredexi toetuse vastu tükk aega huvi ei tunta, aga kandideerimise lõpusirgel kõik korraga toetust taotleda tahavad. Ka ei sobinud ametnikele vormistus, erinevad haldurid suurendasid bürokraatiat ja paberikarusselli – nii kritiseeris Virkus Kredexit. Probleemiks oli vahepeal ka see, et korteriühistuid esindas kord esimees, kord majahaldur ja kord keegi, kel polnud lihtsalt midagi muud teha.

„Projekteerimise piiratus – pole huvilisi,“ loetles renoveerimisprojekti juht veel kitsaskohti. „Eriosade projekteerijaid – just ventilatsiooni ja automaatika vallas on kiiresti juurde vaja. Ja juba ette on näha probleeme ehitajatega.“

Veel tutvustati energiatõhususe seminaril ka konkreetseid lahendusi: soojuspumbad ja energiakaevud, soojustagastusega ventilatsioonisüsteemid, päikeseenergial töötav ventilatsiooni- ja küttepaneel, erinevad lahendused küttesüsteemide removeerimiseks ja päikesekütte lahendused. Punkti pani ettekanne, mis tõi välja, kui suur on korterelamute renoveerimisega saavutatav rahaline ja energiasääst.

5 KOMMENTAARI

p
püstitaja 8. aprill 2018, 16:55
Kuidas püstitada ebaseaduslik ehitis?
(loe edasi)
k
kuidas 8. aprill 2018, 11:34
elada tervena kilekotis? Soojustatud kilekotis?
Loe kõiki (5)

Põnevat ja kasulikku

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
vidrik.vosoberg@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee