Kasulik

EHITUSMESS | Seadus tõi korteriühistute kohustuse (2)

Vidrik Võsoberg, 9. aprill 2018, 09:35
Renoveeritud kortermaja Tartumaal. Aldo Luud
Tänavuse rahvusvahelise ehitusmessi „Eesti ehitab 2018“ üks päevadest oli pühendatud energiateemale. Õhtuleht Mehele annab ülevaate seminaril „Energiasäästlik mõtteviis hoonetes – kuidas tegutseda?“ kõlanud teemadest.

Suures jaos keskendus MTÜ Esakoda korraldatud seminar sellele, kuidas saada energiatõhusamaks ehk eeskätt soojapidavamaks Eestimaa kortermaju. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi elamumajanduse valdkonna juht Regina Michaelis märkis, et 70% eestimaalastest elavad korterelamutes, mis suurelt jaolt ehitatud juba 1960-70-ndatel aastatel.

Samal teemal

Nende korterite renoveerimisest saaks üsna korralikku energiasäästu ja see jõuaks ametniku sõnul ka „rahva tervise tulemustesse“. Paraku on rekonstrueeritud vaid umbes 3% korteritest. Üldse ostetakse aastas 20 000 korterit, aga näiteks uusi ehitatakse vaid 2000-3000.

Soomes on elamufondi stabiilselt investeeritud ja see paistab ka rahuloluuuringutest: oma sissetulekute ja elamistingimustega on soomlased eestlastest kordi rohkem rahul.

„Eesti elamufond vananeb ja elukvaliteet halveneb,“ nentis Michaelis. „Eriti väiksemates tõmbekeskustes ei uuene elamufond piisaval määral. 2030. aastal elab 200 000 inimest eluea lõpul eluruumides, kui rekonstrueerimise tempo ei kiirene.“

Rekonstrueerimise toetusteks maksab Kredex sel ja järgmisel aastal välja üle 60 miljoni eurot ja kokku toetatakse enam kui 400 kortermaja suurremonti. Paraku on eelarvepiir käes ja rohkem taotlusi vastu võtta ei saa. Michaelis tõi väikese lohutusena välja, et korteriühistud saavad taotleda riigi käendust remondilaenu võtmiseks.

Küll aga saavad veel oma kodu remondiks ja energiasäästlikumaks muutmiseks tuge küsida väikeelamute omanikud: kuni 15 000 eurot ja kuni 30% remondi maksumusest. Veel saab küsida toetust ka näiteks õliküttekatla väljavahetamiseks: kuni 4000 eurot ja 40%.

Ministeeriumi esindaja sõnadest selgus, et tema hinnangul on elamumajanduse valdkonnas vaja stabiilseid investeeringuid muuhulgas selleks, et parandada rahulolu, turvalisust ja rahvastiku tervisenäitajaid. „Et inimesed saaks ja sooviks Eesti erinevates piirkondades töötada ja elada,“ unistas Michaelis.

Justiitsministeeriumi eraõiguse talituse nõunik Vaike  Murumets valgustas energiasäästlike kodude valdkonda õiguslikust vaatepunktist, andes ülevaate tänavu kehtima hakanud uuest korteriomandi- ja korteriühistuseadusest. Võrreldes varasemate seadustega on seal tema sõnul üks suurem muudatus: kõigi korteriomandite majandamine toimub iseseisva juriidilise isiku ehk korteriühistu vormis. Ühistu tekib ja lõppeb koos korteriomanditega. Varasemate ühisuste asemele lõi riik ühistud ise.

„Uut seadust oli vaja, sest valitses paras õiguslik rägastik,“ tõdes Murumets.

Murumets tõi välja, et Eesti kinnistusraamatus on kirjas üle miljoni kinnistu ja neist ligi pooled on korterid. Eilse seisuga on kirjas 22 687 korteriühistut.

Veel märkis Murumets uue seaduse kohta, et korteriühistu koosolekul on maja sättimise otsustamiseks vaja varasemast vähem poolthääli. Ja kui keegi pelgab, et uus seadus sunnib kõigi tööde jaoks ühistu koosolekut kokku kutsuma, siis nii ei ole: kui majalt katus pealt lendab, siis on igaühel ikka õigus maja säilitamiseks iseseisvalt tegutsema asuda.

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
aare.kartau@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee