Kasulik

EHITUSMESS | Kuidas rajada kodust päikeseparki? 

Vidrik Võsoberg, 9. aprill 2018, 09:43
Päikesepaneelid maja katusel Häädemeestel. Foto: Aldo Luud
Tänavuse rahvusvahelise ehitusmessi „Eesti ehitab 2018“ üks päevadest oli pühendatud energiateemale. Õhtuleht Mehele annab ülevaate seminaril „Energiasäästlik mõtteviis hoonetes – kuidas tegutseda?“ kõlanud teemadest.

Eesti Päikeseelektri Assotsiatsiooni juhataja Andres Meesaku sõnum oli üldjoontes lihtne: Eestis on päikest ja päikeseenergia kasutuselevõtt on üks lihtsamaid viise kodumajapidamisi nii sisuliselt kui ka juriidiliselt energiatõhusamaks saada. Meesak tõi näitena välja oma enda suvila põhjarannikul: 9 kW tootmisvõimsusega päikesejaam on tootnud enam kui viie aasta jooksul üle 50 000 kilovatt-tunni elektrit. Ehk katus on iga aastal andnud ca 10 000 ühikut elektrit, mis on kahe Eesti keskmise kodumajapidamise aastane elektritarve.

Samal teemal

Meesak märkis, et taastuvenergiasse investeerimiseks on inimestel reeglina kolm motivaatorit: maailmavaateline (keskkonna säästmine), majanduslik (sest nii on kasulik) ja regulatiivne (sest mingi seadus nõuab). Meid puudutab viimane väga tõsiselt, sest ELi hoonete energiatõhususe direktiiv nõuab juba väga varsti, et kõik uued hooned peavad olema liginullenergiamajad. Meesak kinnitab, et ka väike päikeseelektrijaam aitab nõuetele vastamise suunas edukalt kaasa. 

Ka ennustab ta, et Eesti saab just uusehitiste näol 2021. aastast juurde 23-25 MW rohelist energiat – ja seda just kodustest päikeseelektrijaamadest.

Ilmselt seminaripäeva mitmekülgseimast ja sisukaimast ettekandest sai veel teada, et hetkel teeb Eestis taevakehast elektrit umbes tuhat tootjat ja koguvõimsus on 20 MW – millest eelmisel aastal paigaldati 8. Hetkel on suurimad päikesepargid ühemegavatised (Kärdla ja Kareda), aga Fortum tahab Tartusse Raadile ehitada 50 MW võimsusega päikesejaama. Selleks tuleb paneelid paigaldada umbes sajale hektarile.

Kui aga koduomanik küsib, kuhu ta päikesepaneelid peaks paigaldama, siis vastab Meesak talle, et põhimõtteliselt piiranguid pole: ükskõik mis katusele, hoone külge, fassaadile ja vajadusel isegi maapinnale. Kui paneelid on õigesti paigaldatud, siis toodab umbes kuueruutmeetrine pind aastas 1000 kilovatt-tundi päikeseenergiat.

Sealjuures tuleb küll arvestada, et tootmine käib Eestis umbkaudu aprillist oktoobrini ja talvel magavad päikesepaneelid talveund. „Kui nende müüja ka ütleb, et no natuke ikka toodab – tegelikult muffigi ei tooda,“ tõdes päikeseenergia spetsialist.

Eesti on küll väike, aga siingi on oma klimaatilised erinevused: mõõtmisandmed näitavad, et näiteks Peipsi kaldal ja Kesk-Eestis on päikeselisi tunde vähem kui Saaremaal või põhjarannikul. Meesaku sõnul kasutab ta sõber täpselt samasugust päikeseenergia komplekti nagu temagi – aga kuna see asub Eestimaa keskel, siis toodab energiat umbes 10% vähem.

„Selle tasuvusaeg näiteks Kesk-Eestis on kübeke pikem kui rannikualal,“ nentis Andres Meesak.

Ideaalis peaks päikesepaneelid olema paigaldatud täpselt lõunasuunda ja 40-kraadise nurga all. Märkimisväärset kasu nende talvine lumest puhtakspühkimine ei anna: kui koduomanik või korteriühistu aga iga elektrikübet taga ajab, siis võiks seda teha umbes alates vabariigi aastapäevast.

Kõige kasulikum on ise kodus toodetud päikeseelekter ära tarbida, mitte seda elektrivõrku müüa. Nii teenitakse investeering kiiremini tagasi. See eeldab küll päris tõsist tarbimise juhtimist.

„Mõistlik investeering, kui on läbimõeldult tehtud,“ sõnas Meesak.