Sisuliselt kõiki elektriautosid ühendab üks asi: neil on liitium-ioonakud. Tesla Model 3-st Nissan Leafi ja Jaguar I-Pace’ini välja, kirjutab Jalopnik. Ning kui konkurents elektriautode turul muutus tihedamaks, hakkasid tootjad reklaamides kasutama mõõdupuuna laadimisaega vaid 80 protsendini. Miks ei kiitle nad sellega, kui kiiresti aku sajaprotsendiliselt täis laeb?
Uusimad elektriautod suudavad aku 80% täis saada vähem kui tunniga. Ning Jaguar väidab, et suure võimsusega vahelduvvoolulaadijaga saab I-Pace’i aku täituvuse nelja viiendiku peale vaid 40 minutiga.
Miks ei reklaamita 100% piiri, selle põhjus on väga lihtne. Viimase 20% laadimiseks kulub ebaproportsionaalselt kaua aega.
Jalopnik toob akude laadimise võrdluseks sisehallis toimuva populaarse spordivõistluse. Esimestel kohalejõudjatel on hea ja lihtne endale vabu istekohti leida. Mida rohkem aga rahvast koguneb, seda rohkem sebimist istmeridade vahel tekib. Viimastel saabujatel on eriti närvilised hetked, kui nad vahetult enne võistluse algust meeleheitlikult trügivad ja kohti otsivad. Õhk spordihallis muutub üha paksemaks ja närvilisemaks, mõned nõrgemad minestavad. Umbes samamoodi olevat ka elektronide liikumisega akus selle laadimisel. Et vältida ülepingeid ja võimalikke tehnilisi probleeme, peab aku viimast 20% laadima märksa kauem kui esimest 80%.
Autootjad aga väidavad, et aku kestmiseks peaks see olema laetud vahemikus 20-80% ja viimased 20% polegi üldse olulised, sest reeglina piisab autoomaniku igapäevasõitudeks sellestki, kui aku on osalt täis. Pealegi lükkavad paljud neist nagunii auto ööseks elektrijuhtme külge ja siis on akude täislaadimiseks aega maa ja ilm.
Jalopniku pikalt akude anoodidest ja katoodidest kirjutanud autor märgib lõpetuseks: ka elektriautode ajastul on võimalik olla autonohik ja isegi vanas mõttes bensiinipea. Halb uudis on aga see, et uuel ajastul tuleb selleks mehaanikast rohkem keemiat tunda.
3 kommentaari