Hobi

SELETUSKIRI: miks ajakirjanik ei saa kiirendusvõitlusel osaleda

Adrenaliinisõbrad saavad Tartus legaalselt kiirendada (7)

Vidrik Võsoberg, 29. mai 2018, 18:30
Drifti ja kiirenduse hooaja avamine Haapsalu lennuväljal.  Alar Truu
Õhtuleht Mehele toimetaja sai äsja pakkumise panna oma auto proovile nädalavahetusel Tartus peetaval legaalsel kiirendusvõistlusel. Pakkumine esitati mitmendat aastat järjest ning kuna ma ei soovi, et mind järjekordse keeldumise pärast laiskvorstiks ja argpüksiks pidama hakataks, esitan allpool avaliku seletuskirja oma põhjuste kohta. 

„Tartus võib igaüks legaalselt kiirendada!“ kirjutas meile kiirendusvõistluse kõneisik Maria. „Laupäeval pannakse Tartus Räpina maantee alguses kiirendusvõistluse Rastblaster Tartu Drag Race raames joonele Eesti kiireimad autod. Osa saab asjast võtta iga soovija.

„Klass sai loodud, et pakkuda taskukohast võimalust ennast välja elada ilma ametivõimudele silma jäämata. Iga sõidu kohta saab ka teada täpselt oma aja ja kiiruse ning kõik vajalikud andmed,“ lisas mees.“

Maria saatis ajakirjanikele ka personaalse pakkumise: kui soovite eksperimenti teha, siis andke ainult teada. Vaja on vaid tehniliselt korras autot ja kiivrit ning ehk saab viimase isegi laenata.

ÕL Mehele toimetaja avalik vastus:

„Hea kiirendusvõitluse tiimiliige. Tänan mulle saadetud suurepärase pakkumise eest osaleda legaalsel kiirendusvõitlusel, kuid pean alljärgnevatel põhjustel kahjuks loobuma.

Mingil põhjusel on mõned mu sõbrad – eeskätt sellised, kes peavad lugu näiteks rohkem kui liitrise mootorimahuga mootorratastest ja 2,5-liitristest bemmidest – mulle nii otse kui delikaatselt viidanud, et mu sõidustiil meenutab neile järgnevaid inimesi: enda vanaema ja see „Top Geari“ saatejuht, kelle hüüdnimi on Kapten Pidur. Leian, et nad teevad mulle ülekohut, sest kiirendusega kaasnev tunne mulle iseenesest täitsa meeldib.

Mul on igati suurepärane auto. Hellitavalt Sinililleks kutsutud sõiduvahend on suuteline transportima kuni üheksat inimest või kergkaalus juhti koos ühetonnise kaubakoormaga. Auto on oma tublisid vedamisvõimeid tõestanud. Ehkki näiteks paarisajakilose vanarauakoormaga kokkuostu sõites on Kuusakoski ja Refonda töötajad vaadanud juhti pilgul: kas ta kavatseb koorma maha laadida või jätab koos autoga kokkukuhjatud metallihunniku juurde ning kaob ise jalgsi silmapiiri taha?

Kahjuks ei kuulu auto suurepäraste omaduste hulka väga hea kiirendusvõime. Ausalt öeldes ei tea ma, kui kiiresti masin nullist sajani kiirendab, sest mul pole autos kunagi kalendrit kaasas olnud. Ilmselt aga see 1,9-liitrine juba lapitud turbodiiselmootor pärast 430 000 kilomeetri (kaheksa korda ümber maakera?) läbimist kiirendusrajal väga suuri imesid enam ei tee. Ametlikult on mootori võimsuseks 50 kilovatti. Olen kuulnud, et leidub minu masinast kolmandiku võrra kergemaid sõidukeid, mille võimsus on samas kolmekordne.

Sealjuures on Eesti teedel lubatav suvine maksimaalne sõidukiirus 120 km/h täiesti saavutatav. Tingimustel, et auto on pigem tühi kui täis ja puhub hea tugev taganttuul. Mõnikord saab 120 spidomeetrile isegi enne seda, kui vastava piiranguga teelõik ära hakkab lõppema.

Kiirendusvõitlus eeldab osavat tööd käigukastiga ja käikude kiiret vahetumist. Minu masina käigukasti kohta ütleb ilmselt üht-teist tõik, et 23 aastat tagasi käigukangi nupu sisse graveeritud käikude asetusjoonis on aja jooksul erinevate käte poolt nähtamatuks poleeritud.

Võistlustingimused näevad osalejalt ette kiivri kandmist. Ma ei tea, milline ilm meid käesoleva nädala laupäeval ees ootab, aga vähemalt eelmisel laupäeval võttis sõit nii selja kui lauba märjaks ka ilma kiivrit kandmata. Nimelt olen ma tehnika vallas pisut kobakäpp ja mul pole tänaseni õnnestunud üles leida konditsioneeri sisselülitamisnuppu. Ventilatsiooniavadest puhub aga iga ilmaga mõõdukalt sooja õhku. Kas külm-soe skaala töötab, on suveilmadega üldiselt üsna raske välja selgitada. Igatahes lõppeks visiiriga kiivri kandmine (endal olemas) ilmselt mingit sorti kuumarabandusega. Kui ma aga viimati visiiri eemaldada püüdsin, siis pidin pärast ebaõnnestunud sooritust uue kiivri hankima. 

Auto kannab mõõdukalt kulunud light truck rehve mõõdukalt roostetanud plekkvelgedel. Kardan, et neist (ehkki rõhk märkimisväärne kolm „atti“) pole kiirendusrajal uutele kiirendusrehvidele ja valuvelgedele vastast.

Eksperimendi „kas mõõdukas kobakäpp oskab ise auto helisüsteemi tuunida“ käigus sai masin paar uut kõlarit, aga ma ei tea, kas helisüsteem ikka võistlustingimustele vastab, sest subwooferit autosse paigaldatud ei ole.

Pidurid on korras, ehkki mitte mingid Brembod või keraamilised: ees kettad, taga trumlid. ABSi ja muid moodsaid imesid aga pole ja natuke libedaga pidurdades kipub masin külge ette keerama. Ma arvan, et see pole publikut arvestades hea. Või saab kerge drifti eest just stiilipunkte juurde?

Enne möödunudaastast tehnoülevaatust külastasin autoga keretööde töökoda ja seal likvideeriti suuremad põhjas, külgedes ja ustes olevad augud. Laest kusjuures auke ei leitud. Küll aga hoiatati mind, et see remont oli umbes nagu eksperiment stiilis „lapime Šveitsi juustu“ ehk auke on veel. Nii võib äkilisema kiirendamise puhul tõenäoliselt juhtuda see, et auto tagaosa irdub esiosast ja kahel rattal kiirendamine lõppeb kiiresti pooliku kere vastu asfalti hõõrdumise tõttu. Seda enam, et ehkki auto sai oma hüüdnime sinise värvi tõttu, on kere ajapikku omandanud märkimisväärselt rebasepunast tooni.

Vaatasin järgi, et Annelinnast algava Räpina maantee puhul peaks lähim vanametalli kokkuost olema Teguri tänava Kuusakoski. Romusõiduki tonnihind on seal 130 eurot. Minu auto eest oleks võimalik saada 195 eurot, sellest aga läheks maha masina transportimise kulud. Arvestades, et auto võib pärast ebaõnnestunud kiirendust olla ka kahes tükis, võib transpordikulu ka kahekordistuda.

Kahjuks ei ole mul ka võimalik lähiajal uut autot osta, mistõttu jätan oma Sinilillega Teie pakkumise kasutamata.

Lugupidamisega

Vidrik

1995. aasta Volkswagen Caravelle mikrobussi „Sinilill“ omanik“

Aga kellel etem auto ja huvi see tänavakiirendusrajal igati seaduslikult proovile panna, andku muudkui tuld.

7 KOMMENTAARI

j
Jukuke213 30. mai 2018, 09:04
Eks see ole vastus sellele uhkele artiklile mõni päev tagasi, kus sarjati neid kiirendajaid (illegaalsed). Nüüd on teistpidi häda, saab kiirendada, ag...
(loe edasi)
u
Urmas 30. mai 2018, 02:39
Vidrikult väga hea vastus pakkumisele, aga ma ei saa ühest asjast aru, miks pakkumine tehti just ÕL ajakirjanikule, mitte kõigile EV tavalistele inimesele ei tulnud e-kirja? Kas Vidrik sai kiirendusvõistluse reklaami eest lisaks honorarile veel ka varjatud tulu?
Loe kõiki (7)

Sisuturundus

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
vidrik.vosoberg@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2505
levi@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee