Kaks aastat tagasi lõpetasid paljud Eesti kauplused alaealistele alkoholivaba õlle ja veini müümise. Kõik müüjad aga kaupmeeste liidu vastava üleskutsega kaasa ei läinud ning lisaks leidub lapsevanemaid, kelle meelest on igati normaalne lastele ise alkoholi asendustooteid osta ja pakkuda. Tervise arengu instituudi (TAI) arvates on selline käitumine aga alaealiste seas alkoholitarvitamise normaliseerimine ja ka karskusliit ei kiida laste sedasorti klaasikõlistamist heaks.

Suvel 2016 edastas Eesti kaupmeeste liit kauplustele soovituse, et alaealistele ei müüdaks edaspidi alkoholivaba siidrit, õlut ja veini. Rimi ja Coop läksid üleskutsega kiiresti kaasa ning hiljem panid lastele napsuasendustoodete müümise keelu peale ka Selver ja Prisma.

„Eesmärk oli anda omapoolne täiendav panus vastutustundliku alkoholimüügi ja tarbimise edendamisse,“ selgitas Õhtulehele toonast algatust kaupmeeste liidu tegevjuht Nele Peil. „Lähtusime oma üleskutses tervise arengu instituudi soovitustest, kelle kinnitusel on alkoholivabade õllede ja siidrite tarvitamine noorte jaoks sild alkohoolsete jookide tarvitamisele täisealiseks saades. Seega võttis kaupmeeste liit positsiooni, et alkoholivaba õlu, siider ja vein on küll mittealkohoolsed joogid, kuid pole suunatud noortele, vaid täiskasvanud tarbijale, kes soovib alternatiivi alkohoolsele joogile. Initsiatiivi eesmärk on süvendada teadmist, et need on tooted, mis ei sobi lastele ja noortele isegi siis kui alkoholisisaldus on nullilähedane.“

Peili sõnul lõpetasid üleskutse peale lastele nullprotsendilise alkoholisisaldusega siidri ja õlle müümise ABC Supermarkets (Comarket ja Delice), COOP, Kaubamaja, Prisma, Rimi, Selver ja Circle K. Ülejäänud kauplused ja kaupluseketid jätkasid kaupmeeste liidu teada aga müüki endises vaimus.

„Maxima põhjendas otsust toona sellega, et nende ostustatistika näitab, et alaealised ei osta nende kauplustest mittealkohoolseid õllesid ja siidreid praktiliselt üldse,“ nentis Peil. „Kui pilt muutuma peaks, olid nad valmis oma toonast otsust üle vaatama. Grossi toidukaupade ja Meie toidukaupade kettide koha pealt ei tea põhjendusi.“

Lapsevanem ei näe probleemi

Õhtulehe lugejast lapsevanema Steni sõnul tekkis tal hiljuti just sõpradega vaidlus teemal, kas lapsele võib alkoholivaba õlut osta või pakkuda. „Moraalselt võib-olla mitte, aga reaalselt on see ju nullprotsendiline jook nagu kali, limonaad, piim või muu selline,“ sõnas mees, kes ise ei pea sellist teguviisi patuks. „Miks mitte seda viieaastasele osta, kui lapsele maitseb? 0% ju.“

Sten lisas, et näiteks lastešampust pakutakse ju isegi kaheaastaste sünnipäevadel ilma igasuguse valehäbita ja nende jookide letid on kauplustes lookas.

„Need lastešampused on varjamatult šampuse pudelites, üks uhkem kui teine – Minnid, Mikid, Lotted. Ju siis tarbijaid leidub,“ märkis lapsevanem.

Õhtuleht lisaks omalt poolt: päris kindlasti on Eestimaal kodusid, kus isa näiteks 15-16-17-aastasele pojale saunapäeval külmikust alkoholivaba õlle ulatab või kus peoõhtul vanematele lastele poest nullprotsendilist siidrit tuuakse. Võrreldes viieaastasele „nullõlle“ kallamisega ei tundugi see nii imelik. Kust aga piir võiks minna – ja mida tervisevaldkonna asjatundjad arvavad?

(Caro/Scanpix)

TAI: need joogid pole kindlasti mõeldud lastele

TAI terviseriskide ennetamise keskuse juht Anneli Sammel märkis, et alkoholivabad joogid on alternatiiviks neile täiskasvanud inimestele, kes on harjumuspäraselt tarvitanud alkohoolseid jooke ja kes on harjunud nende maitseomadustega, kuid siiski mingitel asjaoludel ei saa või ei taha alkoholi tarvitada. Näiteks juhivad autot, tegelevad võistlusspordiga või lihtsalt peavad mõnel muul põhjusel oma elus alkoholivaba perioodi.

„Need joogid pole kindlasti mõeldud lastele, kes oma vanuse tõttu nagunii ei peaks alkoholi tarvitama,“ võttis Sammel seisukoha.

Tema sõnul tuleks esiteks lugeda pakendit, sest ka alkoholivabades toodetes leiduda väike kogus alkoholi. Teiseks on alkoholivabade jookide taara äravahetamiseni sarnane alkohoolsete jookide omaga – ning see „normaliseerib alkoholitarbimist noorte hulgas“. Nii peaksid lapsevanemad TAI esindaja sõnul mõtlema, mis sõnumi nad lastele annavad, kui selliseid tooteid neile ise ostavad või neid tarvitada lubavad.

Anneli Sammel tõi veel välja, et äsja hakkas kehtima seadus, mis pani alkoholireklaamile olulisi piiranguid. Nii hakkasid paljud tootjad oma brändi reklaamima just läbi alkoholivabade toodete. „Nii lapsevanemad kui jaemüüjad saavad siin paljugi ära teha, sest janu kustutamiseks on lugematu hulk teisi alternatiive,“ sõnas ta.

Karskusliit: kaudne mõju kindlasti toimib

Eesti karskusliidu esimees Lauri Beekmann leiab, et sel pudelil on kaks otsa. Ühelt poolt ei ole ju tegu alkoholiga ja nii pole mõistlik seda alkoholi kombel (üle)reguleerida. Teisalt aga võiksid nii tootjad-kauplejad kui ka lapsevanemad peeglisse vaadata.

„Millise motiiviga toodavad tootjad justkui lastele suunatud alkoholile sarnanevaid tooteid?“ küsis Beekmann. „Kindlasti pean kahjulikuks seda omamoodi alkoholimaailma tutvustamist lastele lastešampuste ja muude sarnaste toodete abil. On uurimusi, mis näitavad, et ka ainult alkohoolsete toodete brände kandvad tooted nagu mütsid, meened ja särgid suurendavad noorte teadlikkust nendest brändidest ja ka võimalust, et hakatakse tarbima alkohoolseid tooteid. Nii et selline kaudne mõju kindlasti toimib.“

Karskusliidu juht leiab, et siinkohal ongi peamine vastutus lapsevanematel. Lapsed tahavad ju käituda vanemana, kui nad on, ja sealt ilmselt pärinebki nende huvi nii alkoholivaba õlle kui ka isegi kalja (sarnane pudel) järele. Ning sünnipäevadel lüüakse klaase kokku ja matkitakse täiskasvanute käitumist.

(AFP/Scanpix)

Beekmann tõdes, et siit ei pruugi tingimata kõik halb alata, aga omamoodi viitab see, et kõik meie ühiskonnas käib alkoholiga.

„Kui on pidu, lüüakse klaase kokku,“ kirjeldas karskusliidu esindaja. „Kui on stress, tuleb seda maandada pudelisse. Ja paraku õpetame sarnaseid arusaamisi oma lastele. Nii et meiepoolne soovitus lastevanematele on kindlasti hoida oma lapse lapsepõlv alkoholist ja selle mõjust vaba. Ka sellisest mõjust.“

Jaga artiklit

57 kommentaari

K
kapo  /   11:36, 23. juuni 2018
Õlut ei tohi anda poistele,sest õlu sisaldab naissuguhormooni östogeeni ja kui poisid juba enda arengufaasis õllega harjutada,siis ärge imestage kui täiskasvanuks saades on nad suurte tissidega,laia tagumikuga ning suguvõimetu spermaga!!!
J
JKHM  /   11:26, 23. juuni 2018
Juhtusin ka korra alkoholivaba õlut proovima. Minu arvates peaks seda igale lapsele pakkuma, siis on kindel, et täiskasvanuna ei taha nad ka päris õlut. Sest see 0% on ikka maailma rõvedaim ollus!

Päevatoimetaja

Gerly Mägi
Telefon 51993733
gerly.magi@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis