Vanade puitpõrandate korda tegemiseks ei pea olema ekspert, enamasti saab sellega hakkama ka pühendunud asjaarmastaja.

Ehtne ja soe puitpõrand on iga kodu kaunistuseks. Õigeaegselt parandatud ja regulaarselt hooldatud laudpõrand on pikaealine ja selle koristamine kerge.

„Vana maja renoveerimine ei ole raketiteadus. Vanade ehitusmeetodite ja -materjalidega omal ajal püstitatud hooned on täpselt nii otsekoheselt lihtsad, nagu pealt paistab. Sama kehtib ka vanade puitpõrandate kohta. Nende korda tegemiseks ei pea olema ekspert, enamasti saab sellega hakkama ka pühendunud asjaarmastaja,“ julgustab vanade hoonete renoveerimisele pühendunud puusepp Jari Lehtonen. Tööd tegema minnes tuleks laudpõrandaid teraselt uurida.

Põrand tasub süsteemselt läbi kõndida, eriti tuleks tähelepanu pöörata nõtkuvatele kohtadele. Murdumisohtlikud lauad leiab üles põrandal hüpeldes. „Enne maja ostmist tuleks põranda ja alustalade seisukorda võimalikult põhjalikult uurida. Elamu seisukorrauuringute teostajaid leidub tänapäeval küllaga. Kui ostja tahab kindla peale välja minna, võib ta eksperdi kaasa võtta. Isegi nii elementaarse varustusega nagu taskulambi ja korraliku pussnoaga saab palju ära teha – kui puss vajub põrandasse nagu nuga võisse, oleks ehk mõistlikum kõdumaja ostmata jätta.“

Põrandaremondi mastaapsus võib hirmu peale ajada, sest halvemal juhul tuleb terve põrand üles võtta ja tube ei saa mõnda aega kasutada. Kui viletsas seisukorras on vaid üks koht, võetakse lahti ainult kahjustatud lauad. Üks jupp tasub näidiseks vanamaterjali lattu või puitmaterjali kauplusse kaasa võtta. Kui vähegi võimalik, püütakse vanad lauad asendada samaväärsetega. Kui põrandat on palgatud taastama puidurestauraator, hoolitseb tema vajaliku materjali ja tarvikute hankimise eest.

Kui varbad külmetavad

„Vanades majades on tihti probleemiks põrandast õhkuv külm ja tuuletõmbus. Sellisel juhul kangutatakse põrandalauad sõrgkangiga lahti, alustades seina äärest. Lauad nummerdatakse hoolikalt, sest need on aegade jooksul igaüks isemoodi ära vajunud," räägib puusepp. Seejärel uuritakse alustalade/laagide ja soojustusmaterjali seisukorda. Kui vana soojustus tuleb välja vahetada, siis mitte tingimata uut tüüpi materjalide vastu. Kui põranda all oli saepuru, võib talade vahed näiteks sobiliku höövlilaastuga täita, kuid võib kasutada ka tselluvilla, ekovilla ja/või linasoojustust.

Klaasvilla Lehtonen vanades hoonetes ei kasutaks. Ka ei poolda ta puistevilla, kuna paigaldamise metoodikast johtuvalt võib materjali sisse jääda nn õhutaskuid. Parem on kindla peale välja minna ja soojustus käsitsi paika toppida. Höövlilaastud katab meistrimees aurutõkkepaberiga ja tuuletõmbe vältimiseks isoleerib seinaääred tihti veel linakiudsoojustusega.

Mida teha pragude ja kiuksumisega, kuidas võidelda sipelgate ja miks sünteetikaga ning kuidas võiks vanale puitpõrandale anda viimase lihvi, loe edasi portaalist kodus.ee.

Jaga artiklit

1 kommentaar

A
A kui ro tid on pörandalauad auklikuks purend kuidas siis taastada  /   07:12, 30. juuli 2018
Nöuda kahjutasud neilt sisse vöi

Päevatoimetaja

Silja Ratt
Telefon 51993733
silja.ratt@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis