Sedakorda kirjutab tervisespets Ragnar Vaiknemets ehk Rax meestele sellest, mis meestest mehed teeb – testosteroonist. Ning ka sellest, kuidas T-taseme langemist ohjeldada.

Mis on testosteroon?

Testosteroon on peamine meessuguhormoon. Tegu on steroidhormooniga, mida toodetakse meeste munandites ja vähesel määral ka neerupealistes. Testosterooni leidub ka naistel, neil toodetakse T-d munasarjades. See hormoon mängib äärmiselt tähtsat rolli puberteediikka jõudvate noorte meeste arengus, mõjutades sekundaarsete sugutunnuste arengut, häälekõla madalamaks muutumist ja lihaste väljakujunemist.

Samas on kõnealuse hormooni optimaalne tase vägagi tähtis ka täiskasvanueas, sest testosteroon mõjutab oluliselt spermatosoidide järjepidevat kasvu ja arengut, eesnäärme talitlust, potentsi, luu- ja lihasmassi, aga ka mehe jõudlust.

Piisav testosterooni tase on ka üleüldisele tervisele tähtis, mõjutades haigusriski, kehakompositsiooni, seksuaaltervist ning tegelikult pea kõike muud, mis on oluline inimese tervises.

Miks testosterooni tase langeb?

Üks peamine põhjus, miks testosterooni tase langeb, on aeg. Alates 40ndate eluaastate keskpaigast hakkab hormoonitase üsna regulaarselt langema: umbes 1% aasta kohta. See on normaalne ja oodatav nähtus. Langus ei ole aga kõigil ühesugune ning varieerub päris suures ulatuses. Näiteks on testosterooni tase oluliselt väiksem inimestel, kes põevad peamiselt elustiilist tulenevaid kroonilisi haigusi (rasvumus) või teise tüübi diabeeti.

Vägagi drastiline langus kulmineerub lõpuks seisundiga, mis on sisuliselt meeste menopaus, mida kutsutakse andropausiks. Selle sümptomid on madal libiido, erektsiooniprobleemid, madal luu- ja lihasmass ning jõudlus, lisaks kõrge rasvamass, madal meeleolu ja elujõud.

(Pixabay)

Andropausis on kuni 70-aastastest meestest ligi 7% ning see seisund on vanusega tõusev. Samas on välja toodud, et tegu on aladiagnoositud terviseprobleemiga – tõenäoliselt mõjutab numbreid oluliselt meeste negatiivne suhtumine arstivisiitidesse. Olles töötanud aastaid kiirabis, tean omast käest, et praegune Eesti mees läheb haiglasse vaid siis, kui põhimõtteliselt jalg otsast. Rõhutan meelega sõna „praegune“, sest uus generatsioon on juba teisest puust, kuid see jäägu mõneks teiseks looks.

Sageli on madala T mure põhjused lihtlabasemad. Üleliigne ja järjepidev stress on üks suur faktor, mis mõjutab meie kõigi elusid. Juba tragikoomiline on kuulda lugusid eestlaste töökusest – mis toob ju sageli kaasa surnukstöötamise. Kui lisada meie rahvale omane liigne alkoholitarbimine ja suitsetamise, siis olemegi loonud enesele tõhusa valemi, mis mõjutab negatiivselt meie tervist ning sealhulgas hormonaalset taset. 

Kuidas vähendada loomulikul teel testosterooni kadu?

Esiteks: kui sa oled varastes 40ndates mees ja pole juba paar aastat arsti juures käinud, siis oleks mõistlik see sõit haigemajja ette võtta. Eriti, kui sul esineb eelpool nimetatud sümptomeid. Oma auto viid ju küll regulaarselt hooldusesse? Austa end vähemalt sama palju.

Vähenda üleüldist stressi! Nali naljaks, kuid läbipõlemine liigse stressi tõttu on meie ühiskonnas vägagi sage teema, sellest lihtsalt ei räägita. Millegipärast arvatakse, et vaimne tervis on miski, millele ei pea eriti rõhku panema. Selline arvamus on kahtlemata vale ning nii nagu kannad hoolt oma füüsilise tervise eest, tuleks vaadata ka, et katus päris sõitma ei hakkaks.

Tervislikum eluviis! Kõlab küll äraleierdatud teemana, kuid see on antud juhul äärmiselt tähtis osa. Keskendu vundamendile: toitumine, liikumine ja uni. Kui need kolm asja on paigas, siis tuleb kõik ülejäänu oluliselt kergemini.

Püüa igal öösel saada seitse-kaheksa tundi kvaliteetset und. Ära hakka ajama, et oled harjunud vähese unega. See on laenatud aeg ja võlg, mida me ühel või teisel viisil tervise ja räigete intressidega tagasi hakkama maksma.

(Pixabay)

Vähem suhkruvett

Vanade eestlaste rahvatarkuse kohaselt pidi sööma palju sibulat ja kala, siis seisvat nagu tala. Ega nad palju mööda ei pannudki. Vähenda karbis olevate valmistoitude jms kogust ning keskendu täisväärtuslikule toitumisele. Söö palju rohelist, juurikaid ja puuvilju, mõistlik kogus kvaliteetset valku nagu nt kana-ja loomaliha, muna ja kodujuustu ning kompleksüsivesikuid nagu tatar, kaerahelbed, täisteraleivad jne. Ja jumala pärast, lõpeta see suhkruvee joomine. Aeg-ajalt on ju mõnus palava ilmaga üks külm koola ära juua, kuid liitrite kaupa karastusjookide kulistamine on täiesti mõistusevastane tegevus. Vesi kustutab janu kõige paremini.

Mis peamine, järgi riiklikult tunnustatud toitumissoovitusi, mitte Instagrami kuulsuste vaimusünnitisi.

Me oleme loodud liikumiseks! Iga samm päeva lõikes loeb, seega kui vähegi võimalik, siis püüa kontoris oma kaheksatunnisele istumismaratonile mõned pausid sisse tuua. Kui trennisaali satud, siis keskendu raskete raskuste tõstmisele, aga tee seda hea tehnikaga. Alati ei pea olema spetsiaalselt sinu jaoks tehtud treeningkava, et kasu ilmneks. Ma teen saalis sageli vaid mõned kogu keha hõlmavad harjutused.

Saame läbi Lätita

Mürgita end vähem! Kas sa ikka suitsetad veel? Sa ikka tead, et see tapab sind? On ammu juba tõestatud, et kui jätad suitsetamise maha 30selt, siis võidad oma elueale juurde 10 aastat. Rääkimata tervena elatud aastatest. Vastupidiselt jällegi kaotad. Hetkel võib see tunduda kaugena, kuid 65selt hakkad tõenäoliselt teisiti mõtlema.

(Pixabay)

Lätis on ju tore käia, kuid püüa aegajalt piirist veidi kaugemale ka saada ehk piira oma iganädalast alkoholikogust. Alkohol mõjutab su meeleolu, und, seedimist ja muidugi ka hormonaalset taset. Ja kui võtadki, siis püüa vähemalt õhtu lõpuks enam-vähem sirge olla. Veel parem, anna oma maksale puhkust ning proovi olla üks kuu ilma alkoholita. Kui sa ei suuda, siis on sul probleem.

ÕL Mehele kolumnist Ragnar Vaiknemets ehk Rax on omandanud kõrghariduse Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis õenduse erialal ja õpib praegu Tartu ülikoolis magistriõppes epidemioloogiat. Ragnar on töötanud kiirabis ja kaitseväes ning osalenud Scoutspataljoni meedikuna rahvusvahelistel missioonidel. Tema valdkonna erialadeks on rahvatervis, fitness ja toitumisteadus. Vabal ajal sõidab Ragnar mootorrattaga, tegeleb aktiivselt erinevate spordialadega ning annab terviseteemadel inimestele nõu.

Ragnar Vaiknemets (Erakogu)

Jaga artiklit

2 kommentaari

H
Heh  /   22:05, 29. juuli 2018
Rax, sa oled siin igatpidi tarka juttu pannud, aga selgitamata on jäänud stressi osakaal T vähenemises ning stressi põhilised alikad. Lisaks - kui õpid juba epidemoloogiat, siis ehk uurid ka selle välja mis PÕHJUSEL on Euroopa valgetel meeste seas eesnäärmevähk epideemiatasemel, kuid Araabiamaades samas see praktiliselt puudub.
Edu.
K
Kas see on võimalik vihje  /   12:20, 3. aug 2018
ümberlõikamise kasulikkusele? (Kui araabia maades seda üldse tehakse?)

Päevatoimetaja

Gerly Mägi
Telefon 51993733
gerly.magi@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis