23 kommentaari

V
viljandlane  /   18:51, 18. aug 2018
Kogu siinne info ei pea tegelikult paika.Poola tootis enne teist maailmasõda ise ka päris tanke,millised olid enamikus tehnilistest näitajatest sakslaste tolleaegsetest tankidest paremad.Neid saadi valmis mingi 130-140 ja varustatud olid nad 37mm suurtükiga.Sakslased said neid kätte ca.20 masinat.Kui vaadata pilti laiemalt,siis sakslastel kõlbas tšehhide Lt-38 ga sõita küll ja poolakate oma ei olnud grammigi viletsam,ehkki neid oleks võinud rohkem olla.Margi tähiseks oli Poola tankil 7TP,illine number tähistas raskust.
H
hmm  /   01:49, 20. aug 2018
asi oli bensiinis ja kiiruses. ainult venemaal polnud mõlemast enam kasu. bensiini polnud ja polnud ka teid, seepärast kõik takerdus. poola tank vs saksa tank, kumb parem oli, seda pole kindlasti võimalik kindlaks teha.
!
!!!  /   15:03, 18. aug 2018
Eks ratsionaliste oli mujal ning teisigi. Sõjaalasest ajalookirjanduset sattusin lugema kellestki NSVL ratsonalisaatorist, kes tuli välja ideega sõja korral kiiresti ning odavalt "tanke" toota. Nimet oleks tulnud tankideks kohaldada kõik tavalised kolhooside veoautod. GAZ-A-A -le oleks tulnud lihtsalt kerged soomusplaadid külge monteerida ja varustada see kas raskekuulipilduja või kergesuurtükiga. Aga see vaimuvälgatus jäi siiski realiseerimata, sest asjatundjad praakisud selle välja. No mis "lahingutank" oleks võinud saada mingist pisikesest mõnekümne hobujõulisest 1,5 tonnisest veoautost? Need kippusid sageli isegi tavalisel-tüüpilisel muldkattega Venemaa külaeedelgi põhjatutesse poriaukudesse kinni jääma. No mis saanuks veel siis, kui talle 1-2 tonni soomust ning relvastust külge riputada?
E
eestlase...  /   14:37, 18. aug 2018
[ Sisu ei vastanud Õhtulehe kommenteerimise reeglitele. ]
?
???  /   15:17, 18. aug 2018
Kas seda tarkust õppisid parteikoolis või? Muuseas, Eestis ehitati vanadussõja ajal üsna mitmed kuuliildujatega soomusautod valmis, mis olid tolle aja kohta igati efektiivsed ning kasutatavad. ja lahingutes efektiivseid Samuti koostati soomusronge.
30-nendatel konstrueeriti kohapeal üsna mitmeid lennukeid, mida võinuks ka kergema relvastusega varustada. Ajavahemikus 1933 kuni 1939 ehitati kokku üle 20 lennuki.Näiteks ˇ1938.a kahekohaline monoplaan PTO-4., mis oma väikese 120 hj. mootoriga saavutas kiiruse 240 km/h (sama võimsa mootoriga NSVL biplaan, õppelennuk ning öene pommitaja Po-2 lendas poole aeglaemaalt). 1939 sai aga valmis samade Eesti konstruktorite tööna 570 hj mootoriga mudel PN-3. Mille kiirus oli 395 km./h.
O
Olen  /   15:50, 18. aug 2018
ja oskan suurepäraselt sinusuguseid nõukogude jäänukeid oksa riputada või ka 9mm auke teha kukla piirkonda!
T
Tubli  /   16:03, 19. aug 2018
Mõni Alfons Rebase "kangelastest" tsiviilidetapja õpetas sind?
T
to molodets  /   01:04, 20. aug 2018
Alfons Rebase mehed võitlesid kõige raskemates rindelõikudes. ja erinevalt saksa kindralitest, kes ümber piiratuna käpad püsti ajasid tõi Alfons oma mehed "kotist" välja üle tosina korra. Vist koguni 14 korda, nagu kusagilt lugesin ja meeelde jäi. Saades lõpuks standartenführeri auastme ning tammelehtedega rüütliristi. Olles pärast vallooni SS- vabatahtlike juhi Leon Degrelle teine ning viimane mittesakslasest rindeohvitser, kes sellise saavutuseni üldse jõudis.
Tsiviilidetapjad olin pigem kirsades ja punaviisnurgaga vatnikud. Näiteks vägistasid punamarodöörid okupeeritd Saksamaal vähemalt 2 miljonit saksa naist ning alaealist tüdrukut. Milleks innustas neid rińdelehtedes Stalini lemmik, juudisoost kirjanik ja punaarmee ideoloog Ilja Ehrenńburg. Kes oma kirjutistes neid tsiviilisikute vastasele vägivallale ja "kättemaksule" otseselt üles kutsus. Nõudes näiteks ka saksa naiste vägistamist, et "murda nende rassiuhkust", nagu ta kord väljendus.
Vatnikud Tapsid sadu tuhandeid ning röövisid ohjeldamatukt. Kindralid ja marssalid naasesid sealt koju, kaasas veoautokoormad või lausa terved kaubavagunid pihta pandud kallist kraami. Väiksemdl ohvitserid aga suurte kohvrite või sumadandega. Juhtusin kunagi lugema loetelu varastatud kraamist, ms leiti läbiotsimise käigus marssal Žukovi Moskva-lähedasest suvilast. kuid ka see aukartust äratav loetelu oli vaid tema poolt kokkuröövitu murdosa. Röö.vimine käis muistsete Batu-khaani tatarlaste stiilis. Soldat pidi parima osa kokku röövitust loovutama oma ohvitseridele. Aga leitndid-kaptenid andsid parima andamiosa oma polkovnikutele. Need omakorda kindralitele ja kindralid marssalitele. Vaid üks näide. Berliini riigipanga varasid ametlikult üle võtes selgus, et pihta oli pandud 70 miljoni dollari eest pangas olnud lääne valuutat. Dollareid, naelsterlingeid, franke j.n.e. Peale välisvaluuta olid eriliselt hinnas ka briljandid, kalliskivid, kuld, plaatina ning hinnalised vanad kunstiteosed..
R
Raske ja kõige kannatuslik sõda ning aeg  /   12:20, 18. aug 2018
Teinemaailma sõda oli kõige suurim sõda! Kõik riigid said kannatada, seda aega ei tasu unustada. Kõige rohkem kannatas sakslased kuniks tänase päevani. Ka Juute, Poolainimesi, Teisitimõtlejad, oponente, vabarahvused keda kiusati nende päritolu ja nende mõtte ideepärast! Saksa rahvas kaotas kokku 21 miljonit elu mida kahjuks ümmardatakse väiksemaks, isegi nii väikseks et peaaegu nad üldse ei tapetudki.
  /   13:04, 18. aug 2018
kuugli tõlkemasin on vist laksu all.
  /   14:54, 18. aug 2018
[ Sisu ei vastanud Õhtulehe kommenteerimise reeglitele. ]
R
rumal  /   07:26, 19. aug 2018
Jutt. Esimese maailmasõja ajal saatsid kindralid mehi kordades enam kahurilihaks, kui teises.
  /   11:05, 19. aug 2018
Esimene maailma sõda ei puudutanud Aafrikat, Jaapanit, Austraaliat, Skandinaaviat, Kanadat, Braziiliat, Mehhikot jne jne!
J
Ja-jah  /   10:32, 18. aug 2018
Kõige väiksem ja odavam lahingumasin venelastel oli ikkagi trahvipataljoni soldat-nendega nö demineeriti miinivälju....
  /   11:12, 18. aug 2018
ka meie võtame sellest eeskuju , nii juba afgaani maal ja edasi myjal ...
T
to 1812  /   10:10, 18. aug 2018
Arvatavasti oli tegu alistatud tatarlastega või siis talumeestest koosnev maakaitsevägi ehk miilits.
  /   11:13, 18. aug 2018
nii ka tegelikult oligi
T
tegemist oli  /   11:58, 18. aug 2018
põhja-kaukaasia tsurkade väega,ei olnud talumehed.juba 500 aastat tulistasid arenenud rahvad püssidega.
L
leo  /   09:56, 18. aug 2018
Artikli autor oleks võinud ära tuua ka taolise " lahingumasina" " soomuse " paksuse. Tõenäoliselt võis sellest püssikuuliga läbi lasta
E
Eino Taruk  /   10:06, 18. aug 2018
See häda vaevas paljusid varasemaid kergetanke. Saksamaa võttis Poola tanke üle ka lahingumasinatena ja nendega ei võinud raskekuulipilduja tule alla sõita, lasi soomusest läbi. Eks nad olid mõeldud rohkem luureks ja jalaväe toetuseks. Üldse polnud Saksamaal rasketankidele midagi eriti vastu panna ja terve kompanii pidi ühe venelaste KV kallal närima enne kui selle vait said
E
Eino Taruk  /   10:10, 18. aug 2018
Venelastel seevastu oli juba sõja alguses kõik olemas: kiired kergetankid, võimsad rasketankid ja natuke hiljem suurepärane keskmine tank. Aga nagu ikka: rumalus purustab ka kõige kõvema terase. Venelaste puhul oli selleks iganenud taktika ja jäikus.
I
Irf  /   12:27, 18. aug 2018
Mitte ainult iganenud taktika ja jäikus vaid ka bardakk ja viletsad solbanid, kes kohe käpad pysti ajasid, kui ohved jalga lasid. Kui inimmaterjal on vilets, siis ei aita ykskõik kui hea tehnika. Saksmannidel oli asisem inimmaterjal ja parem taktika - nii kui mingi kamm oli, võtsid sakslased kohe kaitse sisse selle asemel, et paanikas jalga lasta.
1
1812  /   09:42, 18. aug 2018
saatis vene tsaar napoleoni vastu paarkümmend tuhat vibudega relvastatud meest,venelaste sõnul kartsid prantslased neid väga.
V
vanisa rääkis  /   11:15, 18. aug 2018
et olevat väga seda kõdi kartnud
1
1855  /   14:56, 18. aug 2018
Veel Krimmi sõja ajal olid Eestis vibudega baškiirid, varastasid ja vägistasid.

Päevatoimetaja

Gerly Mägi
Telefon 51993733
gerly.magi@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis