Laadin videot...
70
fotot
Kogunemispaigal on mitmed autod märgitud "Maksud sõidavad" või "Nõuame poliitilist vastutust" kleepsudega (Tiina Kõrtsini)

Õhtuleht vestles „Maksud sõidavad“ Järvamaa piirkonna korraldaja Roman Kopaga, et saada aimu, miks on Eesti rahvas kutsutud riigipühal Raplamaa Kuusiku lennuväljale. „Me tahame rahvaga seda, et kui mõni poliitik ütleb, lubab, et ta ka vastutaks selle eest!“ räägib Kopa. Vaata videost, kui mitu inimest Kopa hinnangul kohale tuleb.

Näib, et ilmataadile „Maksud sõidavad“ korraldajate järjekordne üritus Rapla külje all Kuusiku lennuväljal ei meeldi. Taevast sajab seenevihma ja rohune maalapp on nii vett täis, et inimesed, kellel pole kummikud jalas ja vihmakeep seljas, on loetud minutitega märjad.

Kuigi üritus Kuusikul algab kell 16, avati väravad autokolonnidele juba kell 13. Iga paari minutiga täitub autoparkla mõne sõidukiga. Korraldajate hinnangul jätab vihmane ja suvine aeg, mil inimestel on palju tegemist enda asjadega, sügava jälje osaliste arvule. Kui hästi läheb, on Kuusikule oodata umbes tuhandet inimest.

Kohale tulnud inimesed käivad kas vetsus või söögitelgis endale midagi hamba alla otsimas ning liiguvad siis tagasi autosse, et vihma eest varjus olla.

Esimesed kohalejõudnud ei lase aga vihmal ennast segada. Üks kohaletulnu toob põhjuseks, miks ta Kuusikule tuli, üldsõnaliselt rahulolematuse valitsuse tegutsemises. „Eks siin ollakse protestiks valitsuse tegevusele,“ ütleb keskealine mees, kes on Kuusikule sõitnud Kesk-Eestist. Millele vastu protest täpselt on, ta välja tuua ei osanud.

„Kuidas saab nii olla, et Eesti aitab kõiki teisi (immigrandid, teised riigid), aga Eesti laste vanematel ei jätku raha, et osta oma võsukestele pliiatseid ja vihikuid kooli jaoks,“ täpsustab teine Kesk-Eesti mees Paidest. Ta on ennast hästi varustanud, kandes kummikuid ja vihmakeepi, ning ütleb, et kehva ilma tõttu saab selgeks, kui paljud eestimaalased on tegelikult rahulolematud nii valitsuse kui ka riigikogu tegutsemisega. „Ma ju muidu poleks siin, vaid lebaks mõnusasti kodus diivani,“ märgib ta.

Esimese pika esineja astus rahva ette teleajakirjanik Andres Raid, kes keskendus enda veerandtunnises kõnes märksõnale „sõna“ ja sellele, kuidas sõnad on nüüdisajal kaotanud oma tähenduse. „Kus siis on kohaliku inimese eneseväärikus, millest midagi eriti ei teatagi? Abituriendid näiteks ei tea enam, mida tähendab väärikus, labasus. Kui te vaatate eesti keeles neid sõnu, mis puudutavad moraali ja eetika valdkonda – labusus, rüütelikus, ausus, valelikus jne –, siis nende kasutus pole mitte oluliselt vähenenud, vaid on nullilähedane,“ valutas Raid südant. „See tähendab, et kõigepealt kaob sõna, pärast seda kaob peast mõiste ja hetke pärast leiate ennast olukorrast, kus võib-olla mõnele põlvkonnale ehk vägagi omane, kasvõi seesama ausus, ei liiguta ega puuduta enam mitte kedagi.“

Teise pikema kõnega esines rahvale raadioajakirjanik Margus Lepa, kes kutsus rahvast üles mitte võtma kõiki seadusi, mis Toompealt tulevad, enesestmõistetavalt ning olema tark ja mõtlema sellele, kellele need otsused kasulikud on. „Need, kes lihtsalt alluvad võimule, on lollid!“ rääkis Lepa. „Nad [inimesed] ei kasuta oma aju selleks, milleks see aju meil on. Nad ei mõtle käskude üle järele, neid ei huvitagi asja sisu. /…/ Kui meil tehakse midagi, siis esimene küsimus, mis meil tuleb esitada, on, kellele see on kasulik. Kas see on kasulik riigile ja rahvale või on see niisugune tilguti, mis hoiab käigus rahvusvahelist raharinglust?“

Samas püüdis Kuusiku lennuvälja üritus juurutada Eesti poliitilisse kultuuriruumi uut tööriista – vilet. „[Meie] nännihunnikus on viled ja need viled pole mitte lihtsalt viled, mille lähen ja ostan endale 2,5 euro eest, vaid need viled on väga sümboolsed,“ tutvustas endine EKRE liige Maria Kaljuste, kes nüüd kuulub rahvaliikumise juhtkujude hulka. „Poliitilise kultuuri muutmise juures on äärmiselt oluline see, et Eesti rahvas hakkaks häält tegema. Ja et eestlane ei kobiseks kuskil saali tagumises otsas viimases reas, siis selle jaoks on nüüd need viled.“

Esimesi vilekoore kuulsid üritusel nii Emil Rutiku, kes oli Kuusikul õhtujuht, Andres Raid kui ka ansambel Hellad Velled oma esimeste palade juures, kes tuli kohaletulnuid lõbustama.

Mida korraldajad taotlevad?

„Maksud sõidavad“ korraldajad andsid juunis Facebookis teada, et nõuavad poliitilise süsteemi muutmist. „Meie sõnum on: rahvas on riik ja me oleme valmis korraldama revolutsiooni, aga mitte oma riigi vastu, vaid inimeste südames. Nõuame, et Eesti oleks demokraatlik riik, nagu põhiseaduse esimeses paragrahvis on deklareeritud,“ seisis toonases pressiteates, milles teatati liikumise järgmisest rahvuslikust peost ja meeleavaldusest, mis toimub täna kell 16 Raplamaa Kuusiku lennuväljal.

„Nõuame seda kõik koos, et meid kuulda oleks, sest praegune süsteem on valitsuse poolt mugandatud oma taskute täitmiseks ja oma rahvaga kahjumlikult toimetamiseks. Nõuame niisugust riigireformi, mis ei jätaks põhiprobleeme tähelepanuta ja on toetamisväärne.

1. Nõuame poliitilise süsteemi muutmist, kus riigijuhtimine oleks läbipaistev ja puuduks üleliigne bürokraatia.
2. Nõuame rahvaalgatuse õiguse taastamist, riigipea otsevalimiste taastamist, sest rahvast peab kuulama kogu aeg, mitte kord nelja aasta jooksul enne valimisi!
3. Nõuame, et saadikute palk oleks seotud saadikute kohaloluga, ning reaalse tegevusega ja saadikutel oleks hääletamise kohustus! 
4. Riiklike ja ringkondlike nimekirjade alusel häälte ülekandmist võimaldava ja sellisena täiesti ebaadekvaatse riigikogu valimiste korra muutmist. 
5. Me nõuame, et erinevates valdkondades töötaksid ministritena ja tippjuhtidena eranditult erialade eksperdid, kel on vastav haridus ja /või silmapaistvad tulemused ette näidata ehk inimesed, kes saavad aru, kuidas reaalne elu toimib!

Vastutamine peab tähendama lahkumist nii majanduslikult valusaks osutunud prohmakate eest kui ka avaliku arvamusega vastu ollu mineku eest, kui võim osutub selle tulemusena halvatuks. Valitsus ja riigikogu peavad eelkõige rahva ees vastutama. Meie paneme nad vastutama ja veame avalikult häbiposti kuni nad tunnevad, et terve riik ja mitte ainult riik vaid kogu ühiskond on nende vastu...

Eesti rahvas võib olla suur rahvas väikesel maal. Me hakkame muutma poliitilist kultuuri ning koos meiega ajab ka kogu Eesti rahvas oma selja sirgu, et koos olla oma maa peremees ja see õitsvaks muuta, koos tegeliku iseseisvuse ja vastutusega. Orjaaeg peab ükskord lõppema! Me ei saa olla kuulekad võõrvõimu käskudele ja keeldudele, sest nende huvides ei ole arendada meie kodumaad! Meie Eestis! Eestist, mis on meile kõigile kallis!“ seisis veel teates.

Jaga artiklit

233 kommentaari

K
K  /   08:59, 22. aug 2018
Mis on LEDorav? 🤣

Päevatoimetaja

Gerly Mägi
Telefon 51993733
gerly.magi@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis