„Saan aru, et meil kõigil esineb stressi, aga mida oleks endal võimalik teha, et stressitekitavatest olukordadest välja saada?“ küsiti meesteajakirja GQ kirjade rubriigis. Vahendame terapeut-nõustaja Jacqueline Hursti vastust.

Stressitase on tõusuteel. Kui palju kordi oled küsinud kelleltki, kuidas tal läheb ja vastuseks on olnud: „Ee, stressirohkelt“? Ilmselt väga sageli. Pole ka väga üllatav, kui arvestada seda, et elame tänapäevast kiire tempoga elu. Meil on üheainsa nutitelefoni puudutuse kaugusel info üleküllus, saame silmapilkselt vaadata sotsiaalmeediat, sõnumeid ja meile. Saame olla sisse lülitatud ja kontaktis 24/7 ning pole ime, et inimesed tunnevad end üha enam ja enam stressis, suutmata end välja lülitada ja tasakaalu leida.

Paljud inimesed kurdavad, et stress lööb välja ka füüsilistes haigustes, näiteks haigestutakse sageli grippi ja viirustesse, saadakse peavalu ja vahepeal löövad isegi välja lihasvalud. Ka võib stress häirida unerežiimi ja unetus on üsna selge ohumärk.

Aga lootus pole kadunud. Suur osa stressist on „vaimne“, aga mõjutab ka füüsilist poolt. Mitte teistpidi. Esmalt on asi vaimne. Stressi saab elust pagendada seeläbi, et õpime õigesti mõtlema. Ja stressi kontrolli alla saada on tegelikult suhteliselt lihtne. Viis nippi.

1. Astu tagasi

Mõnikord on mõistlik võtta samm tagasi ja endalt küsida: „Kas kümne aasta pärast on sel mingit vahet?“ 90% juhtudest on vastuseks pea kindel ei. Leia perspektiiv: pane probleem konteksti ja lepi sellega, et enamik, asju, mille pärast muretseme, ei ole elu ja surma küsimused. Proovi vaimselt see murettekitav asi kokku kägardada ja lõppude lõpuks ei paista see enam nii suure probleemina.

2. Tasakaalusta oma ootusi

Väga paljudel meist on endale mäekõrgused ootused, palju kõrgemad, kui ise teistele seame. Mis iganes sul ka stressi ei tekitaks, küsi endalt, kuidas räägiksid sarnases olukorras oleva sõbraga. Kas sa karjuksid tema peale, öeldes, et ta ei suuda millegagi hakkama saada või et ta on idioot, et sellisesse olukorda sattus? Või kohtleksid teda lahkelt, mõistvalt ja hoolivalt? Täpselt. Kohtle ise end kenasti ja mõtle heatahtlikult ning stress libiseb eemale.

3. Tunne märke

Kui märkad, et oled „stressis“, siis võib see tegelikult sulle hea olla, sest tegu on signaaliga, et sa võid kas jätkata selle tegemist, mida sa teed, ja saada samu tulemusi või siis peab miski muutuma. Parim viis stressi suhtuda on võtta seda kui märki, et sa pead oma arusaamu muutma.

4. Väikesed muudatused võivad anda suuri tulemusi

Esiteks, meie mõtted juhivad seda, kuidas end tunneme. Ehk: kui tunneme miskit, mida me tunda ei taha – näiteks stressi –, siis tuleb meil hakata teisiti mõtlema. Kui oled stressis, siis võiks esimese asjana oma mõtted kirja panna: saada need peast välja ja paberi peale.

5. Hakka oma mõtteid analüüsima

Kas sa valid mõtted, mis on head või tekitavad stressi? Oletame, et stressi tekitab esitlus, mille pead tööl tegema. Kui mõtled „ma ei suuda seda teha“, siis ei tunne sa end ju hästi. peaksid hakkama teisiti mõtlema, et luua teistsugust tunnet. Esita endale väljakutse mõelda vastupidi – leia tõestusmaterjali ja tõesta endale, miks sa päris kindlasti suudad seda teha.

Jaga artiklit

2 kommentaari

M
Mõttetus,  /   11:04, 23. aug 2018
mis selgelt naisterahva poolt kirjutatud. Kui on stress, tuleb see maha võtta, kuna naised sexi ei taha, siis aitab väike kogus alkot kasvõi hetkeks. Kui oled õhtul päevast väsinud, siis ei hakka ju mõtlema, mida teha, et ei oleks, vaid lähed magama, et hommikul värskena jälle jätkata.
M
Mees  /   19:19, 28. aug 2018
On jah, mõttetu mula, mis niikuinii ei tööta! Trenn, väike õlu ja kõik on ok jälle!

Päevatoimetaja

Gerly Mägi
Telefon 51993733
gerly.magi@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis