Tehnika

Teadlased: maailmas on neli miljardit potentsiaalset ilmajaama 

Toimetas Vidrik Võsoberg, 24. august 2018, 19:34
Kui nutotelefonide sensorid suudavad jälgida ümbritsevat ilma, siis võiks neid andmeid analüüsida ja ära kasutada ilmamustrite jälgimiseks, leiavad Tel Avivi ülikooli teadlased.  Pixabay
Tel Avivi ülikooli teadlaste sõnul on tänapäevased nutitelefonid – mida hetkel maailmas kolm kuni neli miljardit – tehniliselt sedavõrd arenenud, et nende kogutavaid andmeid võiks kasutada küllalt täpseks ilmaennustamiseks. Ametlikke ilmajaamu on maailmas vaid 10 000.

Aftau.org kirjutab, et paduvihmad tekivad sageli ilma suurema hoiatuseta. Näiteks tabas tänavu paduvihm USAs Marylandi osariigis asuvat Ellicotti linna, tulvaveed hävitasid peatänava, viisid kaasa autosid, lõhkusid elumaju ja tapsid ühe inimese.   

Hiljuti Iisraelis Tel Avivi ülikoolis tehtud uuringu teatel võiks paduvihmadeni viivaid ilmamustreid ühel päeval jälgida ja ennustada nutitelefonide abil.

„Meie nutitelefonide sensorid jälgivad pidevalt meie keskkonda, sealhulgas gravitatsiooni, Maa magnetvälja, õhurõhku, valgustaset, niiskust, temperatuuri, helitaset ja muud,“ märkis uuringu juht, ülikooli keskkonna- ja Maa teaduste kooli professor Colin Price. „Olulised ilmastikuandmed eksisteerivad täna osal kolmest kuni neljast miljardist maailmas olemasolevast nutitelefonist. Nende andmetega saaks parandada meie võimekust ennustada täpselt ilma ja loodusõnnetusi, mis igal aastal nii palju inimelusid nõuavad.“

Teadlased uurisid, kuidas töötavad nutitelefonide andurid. Selleks asetati neli telefoni ülikoolilinnakus kontrollitud tingimustele ja analüüsiti nähtust nimega „atmosfäärilooded“ – mis sarnaneb ookeani loodetega. Ühtlasi analüüsiti briti ilmaäpist WeatherSignal saadud andmeid.

„2020. aastaks on maailmas rohkem kui kuus miljardit nutitelefoni,“ märkis Price. „Võrrelge seda numbrit kaduvväikse 10 000 ametliku ilmajaamaga, mis täna olemas on. Selle info kogus, mida me saaksime kasutada täpsete ilmamustrite ennustamiseks, eriti selliste, mis endast vähe hoiatavad või üldse mitte, on põrutav.“

„Näiteks Aafrikas on miljoneid telefone, aga vaid väga primitiivne meteoroloogiline taristu,“ lisas ta. „Kümne telefoni andmete analüüsist ei pruugi olla palju kasu, aga miljonite telefonide andmete analüüs võiks olla uus tase. Nutitelefonid muutuvad odavamaks, kvaliteetsemaks ja üle maailma inimestele kättesaadavamaks.“

Price’i sõnul võiks inimesed vastava rakenduse abil võimaldada ilmastikuandmete saatmist pilve. Siis saaks vastava info töödelda reaalajas ilmaennustusteks ja kasutajatele tagasi saata – ohutsoonis olevatele inimestele ka hoiatusega. Spetsialist nentis, et looduskatastroofe pole võimalik ära hoida – küll aga saaks nutitelefonide abil koostada täpsemaid ja kiiremaid tormihoiatusi.

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
vidrik.vosoberg@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee