Tehnika

8 lihtsat asja, millest sõltub auto kütusekulu 

Toimetas Vidrik Võsoberg, 30. august 2018, 09:34
 Pixabay
Ranged normid panevad autotootjaid pingutama pisemate heitmenumbrite ja väiksema kütusekulu suunal. Ent kogu ponnistus parema maailma nimel saab nullitud, kui rooli istub raske jalaga juht. Ometi piisaks vaid umbes kaheksast lihtsast asjast, et ökomalt sõita.

Kõrgete kütusehindade ja kasvuhoonegaaside tundlikul ajastul kohati lausa meeleheitlikuna näiv püüd erinevate keskkonnareeglitega sammu pidada pigistab autotootjaid igast küljest – roheline pürgimus ei tohi tappa identiteeti ning iga uus sõiduk peab olema senisest veelgi mugavam, sõidetavam, tarbijasõbralikum.

Enam ei teostata mõõtmisi laborihiirte peal, vaid orienteerutakse igapäevasele sõidukäitumisele. Ka lähevad arvesse auto eri varustusvariandid ja kaaluklassid, kiirused ja teeolud. Ent isegi sel juhul ei tähenda uue auto juurde kirjutatud keskmise kütusekulu number seda, et päriselus lubatud 5l/100km ka viis liitrit sajale on.

Tõde selgub siis, kui autojuht rooli istub: reaalne kütusekulu sõltub ainult kasutajast, kasutusest ja kasutuskeskkonnast.

Ka kõige parem hübriidajamiga masin sööb ohtralt kütust, kui juht ei kohanda oma sõidustiili ning ei rakenda õigeid sõiduvõtteid. Ning teisipidi: suure töömahuga mootoriga lipulaevmaastur võib olla üllatavalt ökonoomne, kui selle liikumist mõtestatult juhtida.

Uku Tampere Acceleristast on enda jaoks välja kirjutanud mõne olulise teguri, mis kütusekulu mõjutavad ja mida ta viimase miljoni sõidukilomeetri jooksul praktikas testinud on. Selgub, et ehkki elu on palju suurem kui film, on pealtnäha hirmkeerulised asjad palju lihtsamad kui paistavad. Ja mis eriti tore, muutused on meie endi kätes!

1. Eesti teed ei soosi kütusesäästu

Eesti karedatel teedel on kütusekulu ca neljandiku võrra suurem, kui Saksamaa betoonteedel. Sõltumata aastaajast ning ilmast – Eestis lihtsalt kulub rohkem kütust, sest tee on geograafiliste ja tee-ehituslike faktorite tõttu karvasem, seetõttu ka suurema veeretakistusega. Tahad ökomalt sõita, mine Saksamaale või Šveitsi.

2. Madalad pöörded ei tähenda ökot

Madalad mootori pöörded ei ole alati ökonoomsed. Liiga madal pöörlemiskiirus koormab mootori üle ning võib tekitada hoopis teistsuguseid probleeme nagu tahmamine ja detonatsioon, mis pikas perspektiivis teevad rohkem kahju kui väike kütusesääst. Kui seda üldse tekib.

Tavaliselt on ökonoomseim pööretevahemik ca 1600-3000 pööret minutis. Üsna samasse vahemikku satub ka parima pöördemomendi graafiku kõrgem osa. Väikesel koormusel ja ühtlasel kiirusel võib ju diiselmootoriga ka tühikäigu lähedal tuksuda, aga kui natukenegi koormust suurendada, tuleks käik kohe alla vahetada.

Liiga madalate pööretega edasi pressimine ummistab DPF-filtrit, katalüsaatorit. Siin on oluline tähele panna sedagi, et enamike autode enda poolt antavad käiguvahetuse soovitused on liiga optimistlikud – eriti koormatud kaubiku puhul on selge, et lubatud maanteekiirusel 90 km/h on kuues käik liiga kõrge. Auto on ökonoomsem ja töötab vaevatumalt hoopis viienda käiguga.

3. Mootoriõli tuleb tihti vahetada

Mootoriõli vahetuse välbad on liiga pikad. Pikki otsi sõites koormatega muutus kaubikute käitumine, mootori tööhääl ja kütusekulu tuntavalt pärast ca 12 – 13 000 km läbimist.

Kuigi esindus lubab mootoriõli vahetada välbaga 40 000 km, muutuvad õli määrimisomadused juba isegi neli korda varem nii palju, et tuntavalt kasvab kütusekulu. Ainult linnas liikuv ja palju tühikäigul töötav auto tahaks õli vahetamist juba varemgi.

4. Hea rehv säästab kütust

Kehv rehv mõjutab kulu ca 10%. Transpordiäri alustamise aastatel hoidsin kuludelt kokku igas võimalikus kohas.

Kui ühel hetkel laristada otsustasin ja säästurehvide asemel tipprehvid auto alla kruttisin, kukkus pikaajaline kütusekulu märgatavalt. Sama auto, sama marsruut, sama juht, samad koormad. Ja kütusekulu vähenes ligi 10% ja jäigi sellele tasemele. Rääkimata kasvanud turvalisusest.

Püsikiirusehoidiku, sõidustiili, ajalise planeerimise ja kõrvaliste tegevuste mõjust auto kütusekulule loe edasi Acceleristast.

 

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
vidrik.vosoberg@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee