Sputniku teatel alustas eelmisel nädalal Venemaal Innopolises tegevust Euroopa esimene isejuhtiv takso. (Sputnik/Scanpix)

Uuring: kui isejuhtiv auto satub õnnetusse, on tulemus inimesele ettearvamatu

 

Autonoomsed sõidukid on lähitulevik. Esimese autotootjana on Toyota asunud uurima, mis juhtub sõitjatega, kui robotauto satub liiklusõnnetusse. Tulemused ei ole turvalisuse seisukohalt liiga julgustavad, sest inimkehad reageerivad ootamatule sündmusele täiesti erinevalt.

Autotootjad on aastakümneid tootnud sõidukiistmeid ja turvavöösid, pidades silmas olukorda, kus õnnetusse sattuva auto juht suudab õnnetusse sattumist ette näha ja selleks mingil moel ka valmis olla.

Moodsad autod on varustatud “mõtlevate” turvalisadega, mis suudavad ohuolukordi kuigivõrd ette näha ning reageerida näiteks kõrvalt lähenevale sõidukile, eesliikleja äkkpidurdusele või ka ootamatult teele astunud jalakäijale. Seni pole ükski neist tehnoloogiatest ette nähtud inimese kontrolli ja kaasabita kasutamiseks.

Aga mis juhtub siis, kui tegemist on robotautoga ja seal istuvate inimestega? Sest on täiesti kindel, et ka isejuhtivad sõidukid satuvad liiklusõnnetustesse, kuigi loodetavasti harvemini kui inimjuhitavad autod. Seda Toyota autonoomsete sõidukite arendusüksuse teadlased nüüd välja selgitada tahavadki.

Ootamatuseks ei saagi valmis olla

Robotauto võimekuse osas ollakse üksmeelel: isejuhtiv sõiduk peab olema targem kui inimjuht, kes tihtipeale istub rooli ebaadekvaatsena, kelle reaktsioonikiirus varieerub ning kes lihtsalt ei teagi, kuidas sõita. Miks muidu isejuhtivaid tehnoloogiaid arendada, kui asi oleks ideaalne?

Üsna suure tõenäosusega tegeleb tuleviku isejuhtivas sõidukis juhi kohal istuv inimene oma nutiseadmega, suhtleb sotsiaalmeedias, vaatab filmi, tukub või tegeleb mõne muu toreda asjaga. Ilmselt tuleb autonoomse auto reisijate jaoks õnnetus täieliku üllatusena ja nad ei jõua end kuidagi kokkupõrkeks ette valmistada.

Kas inimese keha käitub kokkupõrke korral sellises olukorras kuidagi teisiti kui tavaautodes? Selle teemaga on tegelema hakatud alles hiljuti.

Kuidas uuringus vabatahtlikud ootamatult käitunud isejuhtivates autodes reageerisid, mis oli peamine järeldus ja miks peaks uurima merehaiguse avaldumist isejuhtivates autodes, seda loe edasi Acceleristast.

https://www.accelerista.com/liiklus/roolisvastutanmina/robotauto-uuring/

Jaga artiklit

3 kommentaari

K
Kommentaar.  /   12:30, 4. sept 2018
Mulle ei meeldi autot juhtida, sest pean kogu aeg võitlema unega.
Q
Qwert  /   21:47, 3. sept 2018
Mulle meeldib autot ise juhtida. See on nauding.

Päevatoimetaja

Gerly Mägi
Telefon 51993733
gerly.magi@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis