„Armastan väga oma laste ema, ta on mu parim sõber ja imeline ema/abikaasa/sõber,“ kirjutas depressioonifoorumis Beyondblue keegi Happy Man ehk Õnnelik Mees. „Pean talle ütlema, et olen homo. Viimasel mitmel aastal olen suuremal osal ajast maadelnud oma seksuaalsusega ja tegelikult teismepõlvest saati. Enne kui ma noores eas oma unistuste naisega kohtusin ja abiellusin, olin ma olnud ka meestega. Kuidas on keegi abikaasale öelnud? Mul on imeline perekond, kes toetab mind ja mu abikaasat, aga kuidas teie olete öelnud? Tahaksin leida kõige lihtsama viisi südame murdmiseks ...“

„Ega õigupoolest õiget momenti selle ütlemiseks ei olegi, kuigi vast ehk mitte jõulude või pulma-aastapäeva ajal?“ hindas Juliet esimesena ajastuse küsimust. „Arvan, et peaksid lihtsalt koos temaga maha istuma, olema nii avatud ja aus kui võimalik ja lihtsalt talle ütlema. Üsna kindlalt valdavad teda erinevad tunded ja tal võib tekkida küsimus, kas terve teie abielu on olnud vale. Nii on oluline talle selgitada, et sul oli nooremana selliseid tundeid, aga siis armusid temasse jne ning oled armastanud seda elu, mille koos lõite. Aga sa võlgned endale ka seda, et sa ei peaks surema selle suure küsimärgiga enda pea kohal. Loodan, et aja jooksul ta saab sellest aru, kuigi ta peab seda seedima, nii et ole selle aja jooksul kannatlik ja mõistev.“

Foorumikasutaja Sara – ise biseksuaalne ja abielus olnud – soovis teemaalgatajale endas selgusele jõudmise puhul õnne – see on omajagu suur saavutus. Tema sõnul pole olemas ühtki head hetke kellegi südame murdmiseks, aga mõistlik oleks see vestlus maha pidada omaette, mugavas kohas ja näiteks pärast head õhtusööki (ilma alkoholita).

„Sinu põhimureks on need sõnad, eksole?“ kirjutas Sara. „Minu arvates peaks tegema seda lihtsalt. „Pean sulle midagi rääkima ... ma olen homo“. Ülejäänu on tema teha. Las ta esitab küsimusi ja esitab kommentaare. Vasta lühidalt ja otse. Valest saab ta kohe aru. Kui ta nutab, siis lohuta teda ja kui pead, siis hoia teda kuulates keel hammaste taga.

Kui ta on vihane, siis lase tal see välja elada ning püsi ise teadlikult tasakaalukana selle eesmärgiga, et ta saaks selle hoo läbi teha. Tema sõnadele vasta lühidalt umbes selliste vastustega nagu „ma tean“ ja „jah, ma saan aru, mida sa mõtled“. Solvanguid võta rahulikult –asi on praegu temas. Ära õigusta midagi, lihtsalt lase tal rääkida.

Palun ära tee seda viga, et sel korral ütled, et see su südame murrab, sest nii pöörad sa asja temast ära. Jäta see mõneks puhuks, kus ta on valmis seda kuulma.

Kui jõuate sellisesse faasi, et tekib võimalus plaane teha, siis unustage see ära. Tunded tekitavad olukorra, kus tulevikuplaanid põhinevad paanikal ja mis-oleksitel. Ka see on üks vestlus, mis tuleks kodus kohvitassi taga maha pidada.

Käige kõik faasid koos läbi. Teil mõlemal on isiklikke probleeme ja ka ühiseid nagu laste eest hoolitsemine, elualased korraldused ja majanduslik stabiilsus.“

Jaga artiklit

4 kommentaari

J
Jaak  /   09:11, 11. sept 2018
Õige naine peaks seda kohe ise taipama ja mutandiga mitte abielluma!

Päevatoimetaja

Gerly Mägi
Telefon 51993733
gerly.magi@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis