12
fotot

Tallinna tehnikaülikool tähistab tänavu 100. sünnipäeva. Õhtuleht avaldab 10 huvitavat detaili kirju ajalooga õppeasutusest.

1. SALADUSLIK TUDENG

1946. aasta sügisel alustas oma õpingud Tallinna Polütehnilises Instituudis elektrimasinate ja –aparaatide erialal hiljuti kaardiväest demobiliseeritud Georg Savin. Õppetulemused olid Savinil keskmised ning ta jõudis õpingutega kolmandale kursusele. Järsk muutus toimus 1949. aasta detsembris, mil ta eksmatrikuleeriti, kuna ta oli alates novembri keskpaigast õppetöölt puudunud.

Võib oletada, et kaadriosakond siiski teadis, et puudumise põhjuseks oli arreteerimine, milles ei olnud sõjajärgsetel aastatel midagi harukordset. Küll aga selgus 1953. aasta lõpus, kui ta pöördus TPI poole sooviga saada edasiõppimiseks vajalikku akadeemilist õiendit, et isik, kes oli Georg Savini nime all TPI-s õppinud, ei olnudki tegelikult Savin, mistõttu tuli nüüd eriorganite abiga tõestada, kes ta tegelikult ikkagi on. 

2. TUDENGITE HULIGAANSUS NÕUKOGUDE VÕIMU VASTU

 

Nõukogude okupatsiooni ajal oli tihti probleeme tudengite võimuvastasusega. 1972. aastal oli üheks jaburamaks näiteks tehnikaülikooli tudengite kaasaelamine toonaste Nõukogude Liidu ja Tšehhoslovakkia vahelisele maailmameistrivõistluste hokimatšile ning võimude vastureaktsioon sellele. Võimud panid väga pahaseks tudengite kaasaelamist.

Nimelt töötas kahe tehnikaülikooli ühiselamu peale 25-30 televiisorit ja iga kord, kui tšehhid värava viskasid, tõusis eestlaste hulgas vägev vaimustuskisa. Tšehhide võidu järel juubeldasid eestlased niivõrd kärarikkalt, et võiduhüüud kostusid üle terve Mustamäe. Seda „probleemi“ arutas Eesti Kommunistliku Partei Keskkomitee büroos palju toonaseid tähtsaid mehi. Toonane rektor kaitses loomulikult oma tudengeid.

3. TEHNIKAÜLIKOOLI ASUKOHT

Alati on huvitav küsimus, mis oleks kui tehnikaülikooli eelkäija, Tallinna Tehnikum oleks endale saanud hooned mujale. Õppeasutuse tegevuse alguses oli palju erinevaid variante, kuhu sooviti kooli rajada, ja üks huvitavamaid on see, et 1921. aasta veebruaris pöördus haridusminister Vabariigi Valitsuse poole palvega anda Tallinna Tehnikumile ja Haridusministeeriumile Pikal tänaval ja Brokusmäel asuvat Samuelitschi maja. 

4. ENERGIATARBIMINE

Sõjajärgsetel aastatel oli elektri kasutamine piiratud. Kuna 1947. aasta alguses oli Tallinna Polütehniline Instituut (TPI, tänane Tallinna Tehnikaülikool) ületanud oluliselt elektrilimiiti, siis III kvartali peale vähendati TPI elektrilimiiti 150 kw võrra. Seetõttu keelati alates 15. aprillist 1947 TPIs elektripliitide, -ahjude ja kuumendusvahendite kasutamine otstarbel, mis ei ole seotud labortoorsete töödega. Varem antud load elektrisoojendajate kasutamiseks tühistati. 

5. TOITLUSTAMINE

Tallinna Polütehnilises Instituudis (tänane Tallinna Tehnikaülikool) on alati tähelepanu pööratud üliõpilaste heale toitlustamisele. Nii karistati 28. oktoobril 1948 valju noomituse avaldamisega söökla nr 2 juhatajat, vastutavat kokka ning kokaabi. Põhjuseks oli, et 10. oktoobril läbi viidud kontrolli käigus avastati tõsine rikkumine – toiduportsjonite tegelikud väljalaske-kaalud ei vastanud menüüs märgitud kaaludele. Sellel korral kedagi veel ei vallandatud. 

6. TOITLUSTAMINE

Alates 22.12.1947 pidid Tallinna Polütehnilise Instituudi (tänane Tallinna Tehnikaülikool) sööklad tagama vähemalt kahe esimese, kolme teise roa ja kahe külma suupiste valmistamise iga päev. Nõudmise olemasolul tuli rakendada 1940. a retseptuure. 

7. SPORT

1988. aasta 17. septembrist kuni 2. oktoobrini toimusid Lõuna-Koreas Soulis järjekordsed suveolümpiamängud. Tallinna Polütehnilise Instituudi (TPI, tänane Tallinna Tehnikaülikool) jaoks oli oluliseks suurhetkeks 30. september, kui korvpalli finaalis alistas NSV Liidu meeskond Jugoslaavia 76:63, sest kulla võitnud meeskonnas oli ka TPI majandusteaduskonna üliõpilane Tiit Sokk. See saavutus leidis kõrget tunnustust ka ülikooli poolt. Tiit Sokk sai 13.10.1988 TPI medali „Mente et manu“. Võimekaid korvpallureid on TPI-s ka varem õppinud. Näiteks 1974. aastal sai maailmameistriks mehaanikateaduskonna üliõpilane Priit Tomson.  

8. TUDENGID, SAAGIKORISTUS

Nõukogude ajal oli tavaks, et üliõpilasi rakendati sügisel saagikoristustöödel. Samas juhtus mõnikord sealjuures ka asju, mis ei olnud kõige korrektsemad. Üheks näiteks on 29. septembril 1956 Vigala raudteejaamas toimunud vahejuhtum, kus Tallinna Polütehnilise Instituudi (tänane Tallinna Tehnikaülikool) õpperühma O-11 üliõpilased olid valgest linast tehtud lipule joonistanud pealuu, liikusid sellega jaamaesisele ja püstitasid lipu keset platsi kottide keskele.

9. PROFESSORI RAUAKOLLEKTSIOON

Enam kui 50 aastat tehnikaülikoolis metalle õpetanud emeriitprofessori Priit Kulu deviisiks on: „ Ükskõik millest tehtud, peaasi et on metallist tehtud“. Vase, hõbeda või kulla asemel on tema lemmikmetalliks raud. Liiatigi on ju TTÜ üheks hüüdnimeks olnud aegade hämaruses ka rauakool. Ja selle väljundiks on rauakollektsioon – kogum esemetest, mis nimisõnana sisaldavad sõna „raud“. Näiteks hobuserauad, kapsarauad, triikrauad, muukrauad, tulerauad, käerauad – kokku ei vähem ega rohkem kui 50 eri nimetust ja esemeid kokku ligi paarsada. Kollektsiooni pärliteks on meteoriitraud, „Tahmasseri raud“ (Tootsi paugutaja), vangi jalarauad. 

10. PROFESSORI KIRJUTUSMASINATE KOLLEKTSIOON

Huvi tehnikaajaloo vastu on emeriitprofessori Priit Kulu pannud kollektsioneerima ka kirjutusmasinaid – päästa veel mis päästa annab (on ju kirjutusmasinad unustusehõlma vajumas, kuigi omas ajas tehnikasaavutused). Kogus on ligi 60 kirjutusmasinat, nii mehaanilisi, elektromehaanilisi kui ka elektroonseid. Esimene kirjutusmasin kogus oli „Imperial“, mis on 1970. aastatel 7-aastase vennapoja käest rekvireeritud mänguasi. Ülejäänud on pärit laatadelt ja vanakraamipoodidest, neid on kinkinud kolleegid. Vanimad ja haruldasemad kirjutusmasinad on „Adler“ (toodeti alates aastast 1915), „Imperial“ (toodeti alates 1909. aastast), väikseim kokkupandav „Corona“ (patenteeritud 1913.a). Kirjutusmasinaid saab vaadata tehnikaülikooli linnakus Mustamäel, viiendas korpuses.

Jaga artiklit

1 kommentaar

I
Indrek2  /   21:36, 15. sept 2018
Njah näed oli ülikool - nüüd aga on neomarksistide poolt juhitav ahffide planeet. Õudus milline allakäik seal ~20 aastaga toimunud on.

Päevatoimetaja

Silja Ratt
Telefon 51993733
silja.ratt@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis