Militaar

Natsi-Saksamaa merelaevastiku uhkus ähvardab ookeani tuumareostusega (1)

Toimetas Vidrik Võsoberg, 19. september 2018, 20:09
August 1938. Natsi-Saksamaa riigikantsler Adolf Hitler ja admiralist Ungari regent Miklos Horthy võimsa sõjalaeva Prinz Eugen vettelaskmistseremoonial. Vähem kui kaheksa aastat hiljem katsetati laeva peal tuumapommide mõju. Vähem kui seitse aastat hiljem oli Hitler surnud ning Horthy eksiilis. Aga Prinz Eugen on sisuliselt veel tänaseni alles.  AFP/Scanpix
USA merevägi püüab päästa, mis päästa annab: juba 72 aastat Vaikses ookeanis lebanud laevalt Prinz Eugen pumbatakse välja radioaktiivset kütust, et leke merd tuumareostusega ei ohustaks. Õigupoolest viskasid küll ameeriklased ise omaaegsele natside merelaevastiku uhkusele tuumapommi. Kaks korda, märgib Popularmechanics.

Pärast Teist maailmasõda võtsid Ameerika Ühendriigid Saksa raskekruiseri Prinz Eugen sõjasaagiks. Laev purunes 1946. aastal, kui see Bikini atolli tuumapommikatsetuste käigus kaks korda tabamuse sai. Aastakümneid on spetsialistid peljanud, et radioaktiivne laevakütus võib hakata Vaiksesse ookeani lekkima. Nüüd püüab Pentagon lõpuks ometi selle vastu midagi teha.

Oli 1946. aasta juuli, kui USA merevägi pani kokku ühe võimsaima laevastiku kogu maailma ajaloos. Flotilli juhtisid lennukikandja Saratoga ja lahingulaev New York, aga selles olid ka trofeelaevad Nagato (Jaapani lahingulaev) ning Prinz Eugen. Enam kui 80 sõjalaevast koosnev äraneetud laevastik ankurdati Marshalli saartel Bikini atolli.

Teine maailmasõda oli alles lõppenud ning USA ja Nõukogude Liidu suhted muutumas jäiseks. Usuti (ja õigusega), et ka Moskva suudab ehitada tuumapommi. USA merevägi tahtis teada, kuidas mõjuvad tuumarelvad sõjalaevadele ning nii kummituslaevastik kokku pandigi. Operatsiooni „Crossroads“ („Risttee“) käigus tehti kaks katset: mõlemad jäljendasid tuumarünnakut ankurdatud laevastikule.

Prinz Eugen oli omal ajal Saksa mereväe suurimaid laevu. Kiire ja võimas raskekruiser lõi sõja ajal mesti teise võimsa alusega, lahingulaev Bismarckiga, ning koos uputati brittide Hood.

Sakslaste Bismarck võitluses brittide lahinguristleja HMS Hoodi vastu. Pilt on tehtud Gröönimaa lähistel Prinz Eugeni pardalt mais 1941.  TopFoto/Scanpix

Pärast seda läks Prinz Eugen Saksamaale remonti ... ja jäigi sõja lõpuni sinna lõksu. USA merevägi ristis aluse lühikeseks ajaks USS Prinz Eugeniks (IX-300).

Sakslaste omaaegne uhkus elas üle kaks tuumarünnakut (murdus vaid peamast), aga muutus nende käigus radioaktiivseks. Kui esimesed laeva puhastamise katsed ebaõnnestusid, pukseeriti alus Kwajaleini atolli, kus see kuus kuud hiljem uppus. Laev on tänaseni tagurpidi Vaikse ookeani põhjas.

1974. aastal tõdeti, et sõjalaeva pardal olev kütus võib lekkida ja see tuleks vähemalt 30 aasta jooksul sealt eemaldada. Toonase raporti kohaselt on suurimaks ohus taifuun, mis võib vraki lõhkuda ja tekitada üliohtliku radioaktiivse nafta reostuse. Väiksemaid lekkeid on aastate jooksul juba ette tulnud.

Nüüd on USA armee ja merevägi ning Mikroneesia vabariik lõpuks töö ette võtnud. Prinz Eugeni juures tegutsevad päästelaev USNS Salvor ja naftatanker Humber. Hinnanguliselt on ohtliku laeva pardal 250 000-700 000 tonni kütust.

Päästetööde käigus püütakse kasutada „hot tap“-tehnoloogiat, mille on välja arendanud Norra ettevõte Miko Marine. Laeva külge kinnitatakse magnetklambrite abil kraanisüsteem, keresse saetakse auk ja siis paigaldatakse klapisüsteem, et pumbata õli Humberi mahutitesse. USA merevägi loodab päästeoperatsiooni lõpetada oktoobris.

1 KOMMENTAAR

K
??? 22. september 2018, 09:02
Kas siis laevatsisternides olev kütus saab olla oluliselt ragioaktiivsem kui on lava korpus?

Sisuturundus

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
vidrik.vosoberg@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2505
levi@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee