Militaar

MAAILMA SUURIM KAITSEKESKUS: 10 fakti Pentagoni kohta (2)

Toimetas Vidrik Võsoberg, 20. september 2018, 21:03
USA sõjamasina sünonüüm ja ilmselt ka maailma suurimaid bürokraatiapesasid: ehkki madal, on Pentagonis kolm korda rohkem põrandapinda kui Empire State Buildingus.  AFP/Scanpix
USA kaitseministeeriumi peahoone on üks märkimisväärne ehitis. Selle ehitamiseks löödi kopp maasse septembris 1941 ehk 77 aastat tagasi. Varsti kuulutas USA sõja Saksamaale, Itaaliale, Jaapanile ja nende liitlastele. 1945. aastal oli Pentagon maailma võimsaima sõjalise jõu keskus. Ilmselt on siiamaani. Mentalfloss on toonud selle nii otseses kui kaudsemas mõttes võimsa ehitise kohta välja üheksa fakti. Ja lisame ühe Pentagoni-fakti, mis otseselt hoonesse ei puutu.

1. See on lihtsalt röögatu

2. Kiire ehitustöö

Hoone valmis sektsioonide kaupa ja kaheksa kuud pärast esimese betoonitilga valamist ehk aprillis 1942 said esimesed töötajad juba sisse kolida. 15. jaanuaril 1943 oli vahetustega 24 tundi ööpäevas ehitatud maja valmis.

3. Arhitektid ei suutnud ehitusega sammu pidada

Hoone ehitamise juures tegutses 1000 arhitekti. Surve kiiresti valmis saada oli väga suur, sest tuhanded militaarametnikud vajasid töökohta. Nii algas kindlate lõikude ehitus sageli juba enne seda, kui ametlikud joonised valminud olid.

4. See on ehitatud valdavalt betoonist

Kõrgustesse ehitamiseks on vaja terast, aga seda sõjaaegses maailmas nappis. Nii tuli Pentagon ehitada madalana. Betoonehitise valmimiseks veeti Potomacist kohale 680 000 tonni liiva ja kruusa.

5. Miks on Pentagon viisnurkne?

Algselt asupaigaks valitud krunt oli viisnurkse kujuga. Aga lõpuks leiti, et hoone varjaks Arlingtoni surnuaialt Washingtonile avaneva vaate ja nii otsustati teise krundi kasuks. Selleks ajaks olid arhitektid tööga juba nii kaugel, et hoone kuju ei saanud muuta.

6. See kuju on ka efektiivne

Arhitektid on kalkuleerinud, et risttahukakujulises hoones liikudes tuleb läbida 30-50% pikemaid vahemaid kui viisnurkses. Ideaalne kujund on mõistagi ring, aga viisnurka oli lihtsam ehitada. Ka oli nii üsna optimaalne vedada elektrijuhtmeid ja torustikku.

7. Seadus nõudis segregeeritud vetsusid

Virginia osariigi seaduse kohaselt pidanuks toonasel segregatsiooniajastul olema vetsud ja söögikohad erinevatele rassidele erinevad. Aga president Franklin D. Roosevelt oli 1941. aastal kuulutanud diskrimineerimise kaitsetööstuses ebaseaduslikuks. Kokku on kehakergendamise kohti majas 284.

8. Sõjavastased tahtsid hoone õhku tõsta

1967. aastal olid kired seoses Vietnami sõjaga kõrgel. Tuhanded protestijad marssisid Pentagoni ja püüdsid omamoodi eksortsismi käigus hoonet õhku tõsta. Aga meenutagem neid 680 000 tonni liiva ja kruusa.

9. Hoones oli salakorter

Et töödejuhtide aega kokku hoida, olid neil ehitusalal korterid. Pärast hoone valmimist jäi üks neist alles. Kapten Robert Furman avastas, et üks tilluke ilma akendeta korter on säilinud ja kasutas seda ka hiljem hotellikuludelt kokkuhoidmiseks. Tema ülemused said aga jaole ja salajane peidupaik likvideeriti.

Ja üks faktike veel: Mentalflossi andmetel kasutas Pentagon veel 2017. aastal USA tuumarelvaprogrammi juhtimiseks diskette ehk flopikettaid.

2 KOMMENTAARI

p
Parandaks pisut. 21. september 2018, 12:21
Tegemist on siiski suurima ründekeskusega, sest USA on peale II Maailmasõda korraldanud üle maakera 200 relvastatud konflikti või sõda.
m
muidu vägev ehitis 21. september 2018, 11:26
kuid pidi tihti reisilennukeid enda külge tõmbama

Sisuturundus

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
vidrik.vosoberg@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2505
levi@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee