Militaar

RAHUAJA RÄNGIM ALLVEELAEVAKATASTROOF: mis juhtus Vene tuumasukeldujal Kursk? (20)

Toimetas Vidrik Võsoberg, 1. oktoober 2018, 20:13
Allveelaeva Kursk ülestõstmine 2001. aasta sügisel.  AFP/Scanpix
Aastal 2000 juhtus Venemaa rannikul rahuaja rängimaid allveelaevaõnnetusi. Võimas plahvatus uputas hiiglasliku tuumajõul liikuva Kurski, tappes suurema osa meeskonnast ning mattes mitu tosinat ellujäänut kümnete meetrite sügavuse vee alla. Rahvusvaheline päästemeeskond püüdis meremehi päästa, aga ei suutnud neid õigeaegselt kätte saada. Tänavu jõuab kinodesse film Kurski katastroofist, selle ühes peaosas on näitleja Colin Firth. Popularmechanics kirjutab, mis 18 aastat tagasi Barentsi meres juhtus.

Lennukikandjate kütid

Samal teemal

Nõukogude liidu külma sõja aja suurimaid mureküsimusi oli Ameerika lennukikandjate laevastik. Sovetid nägid neis kaht erinevat ohtu. Esiteks toimisid lennukikandjad kandeplatvormidena, mis suutsid korraldada maismaasihtmärkide vastu termotuumapommidega õhurünnakuid. Teisalt said hiigelalused ise jahtida Nõukogude liidu oma ballistiliste tuumarakettide laevastikku. Nii kulutas NL röögatuid summasid relvasüsteemidele, mis olid mõeldud sõja ajal Ameerika lennukikandjate jahtimiseks.

Antei-klassi allveelaevad olid üks lahendus. Need alused, mida NATO nimetas Oscar II, kujutasid suuri tuumajõul liikuvaid allveelaevu, mis olid loodud just suurte laevade hävitamiseks. Eriti just lennukikandjate uputamiseks. Selle klassi veesõidukid olid 155 meetrit pikad ja ligi 18 m laiad ja 19 400-tonnise veeväljasurvega. Et ameeriklaste lennukikandjatega sammu pidada, varustati allveelaevad kahe OK-650 tuumareaktoriga, mis koos andsid pea 100 000 hobijõudu. Selline võimsus lubas vee all 33-sõlmest (ca 62 km/h) tippkiirust.

Antei-allveelaevad olid suured, sest kandsid suuri rakette. Iga allveelaeva varustusse kuulus 24 P-700 Granit raketti, mis olid juba ise väiksema lennuki suurused: 10 meetrit pikad ja seitsmetonnise kaaluga. Raketid suutsid liikuda 1,6-kordse helikiirusega ja nende tegevusulatus oli 624 km. Granit võis kanda 750-kilost lõhkepead (piisavalt võimas lennukikandja kahjustamiseks) või 500-kilotonnist (tuuma)lõhkepead (piisavalt võimas lennukikandja aurustamiseks üheainsa tabamusega).

Õnnetu torpeedo

Kursk valmis aastal 1994 ja alustas tegevust Venemaa põhjalaevastikus. 12. augustil 2000 (Pm väidab ekslikult, et 15. augustil – toim) osales Kursk suurel mereväeõppusel koos lennukikandja Admiral Kuznetsovi ja lahingristleja Pjotr Velikiga. Kursk oli täisrelvastuses – Granit-raketid ja torpeedod – ning pidi etendama rünnakut Kuznetsovile.

Kell 11.20 kohaliku aja järgi raputas õppuste piirkonda veealune plahvatus, sellele järgnes kaks minutit hiljem veelgi suurem  Mõlemad registreeris Norra seismiline seirejaam. Väidetakse, et juba esimene plahvatus lõi 28 000-tonnise Pjotr Veliki kõikuma. 

Allveelaev Kursk.  Wikimedia

Plahvatustest kahjustatud Kursk vajus 20-kraadise vertikaalnurga all 108 meetri sügavusele merepõhja. Üks plahvatustest tekitas aluse vööri torpeedokambri lähedale sügava rebendi. Vene mereväe uurimine tuvastas hiljem, et purustuse põhjuseks oli 65-76A tüüpi rasketorpeedo plahvatus. Tõenäoliselt põhjustas plahvatuse vilets keevis, mis ei suutnud vesinikperoksiidi sisaldavat kütusekambrit koos hoida.

Vesinikperoksiidi kasutatakse paljudes torpeedodes veealuse kütusena. Kui aine satub ühendusse tule või orgaaniliste ainetega, siis on see plahvatusohtlik.

Saatuslikud hetked

Mis siis Kurskiga juhtus? Tõenäoliselt oli sündmuste ahel umbes selline: vesinikkütuse leke tekitas põlengu, tuli aga aktiveeris torpeedo 400-kilose lõhkepea. Plahvatus purustas aluse vööriosa. Teine plahvatus võis tekkida ülejäänud torpeedode aktiveerumisest.

Uppumisel ei saanud kõik laeva 118 meeskonnaliiget surma – vähemalt mitte kohe. Üks laevaohvitseridest, kaptenleitnant Dmitri Koselnikov jättis endast maha kirjakese, mis oli koostatud kaks tundi pärast allveelaeva uppumist ja mille kohaselt oli laevas 23 ellujäänut. Hoolimata püüdlustest ja briti ning Norra päästemeeskondade abist, ei suudetud ellujäänuteni õigeaegselt jõuda.

Kurski vrakk tõsteti merepõhjast üles 2001. aastal ning viidi Rosljakovos asuvasse Vene mereväesadamasse.

20 KOMMENTAARI

r
Room to: Sa mõtled Novorossiiski 3. oktoober 2018, 07:09
Värskendasin mälu. Tõepoolest, selle laeva kere ei olnud tuttuus, aga see oli siiski tol ajal NLiidu kõige paremini relvastatud laev . Kapteni suhtes ...
(loe edasi)
k
kapteni 2. oktoober 2018, 15:19
nimi oli äkki Kolesnikov?
Loe kõiki (20)

Sisuturundus

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
vidrik.vosoberg@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2505
levi@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee