Militaar

100 AASTAT HILJEM: 5 leiutist, mille võidukäik algas Esimese maailmasõja ajal (4)

Toimetas Vidrik Võsoberg, 12. november 2018, 19:20
 Pixabay
Äsja möödus sada aastat 13 miljonit inimelu nõudnud Esimese maailmasõja lõpust. Nii mõnigi tänapäeval nii sõjanduse tavapäraseks osaks peetav leiutis-saavutus tegi just inimkonna esimese ilmasõja aegadel läbi oma esimese tuleproovi. Popularmechanics tõi välja viis saja aasta tagust uudist, mis siiamaani mõjutavad nii sõjandusvaldkonda kui ka igapäevaelu. 

Kuulipilduja

Kuulipildujat oli küll kasutatud ka enne 1914. aastat, aga just ilmasõja aegadel tegi see relv läbi olulisi arenguid ja osutus paljudel kordadel lahingolukordades kaalukeeleks.

Prantslased võtsid kasutusele kergkuulipilduja Mitrailleur Modele 1915 ehk Chaucat, aga võimsaim selline relv oli ameeriklaste Browning. 1918. aasta mudel kaalus toonases mõistes „ainult“ 7,3 kilo ja osutus lahingus väga vastupidavaks kuulipritsiks. Hea kuulipildur suutis minutis tulistada 80-100 lasku.

 Pixabay

Granaadid

„Kõik tulistavad, viskavad granaate. Põrgu on lahti läinud,“ kirjutas Saksa allohvitser Paul Melber novembris 1916 Somme’i lahingu kohta. Esimese maailmasõja aegseid käsigranaate nimetati ka „käsipommideks“.  

Legendi järgi oli vanim granaat karbitäis elavaid rästikuid, mida iidsed sõdalased viskasid vaenlase laagrisse. Mõistet „granaat“ kasutati aga ilmselt esmakordselt Lõuna-Prantsusmaal 1536. aastal.

Granaate toodeti vabrikutes, aga pandi ka ise kokku otse lahinguväljal ning just Esimest maailmasõda võib pidada selle taparelva esimeseks laiemaks kasutuselevõtuks.

 Pixabay

Meditsiiniline abi

Kõigil armeedel olid organiseeritud meditsiiniüksused, kes olid valmis rindejoonele tormama. Kõigile jagati esmaabipakendeid, mis sisaldasid sidet, joodi, õmblusniiti ja morfiini.

Meditsiin oli sunnitud sõjapidamise arenguga kaasa minema ja sammu pidama. Penitsilliin oli veel leiutamata, aga hügieeni ja steriilsust osati juba oluliseks pidada. Muidugi ei suudetud ohvreid sugugi alati päästa, sest kaevikutes puudusid igasugused hügieenilised tingimused ja sõdureid mürgitati gaasiga. Aga arstid oskasid juba hoida vett puhtana, haavu otsekohe puhastada, kontrollida kempse ja igal võimalusel kasutada steriliseerimisvahendeid.

Sõjaväljadelt sai alguse plastiline kirurgia, arenesid proteeside valmistamine ja neurokirurgia. 

 Pixabay

Ersats

Saksakeelne sõna „ersatz“ tähendab millegi aseainet ja see sõna läks käibele just ilmasõja aegu. Kuna paljude igapäevaelus tarvilike asjade allikad kuivasid sõja ajal kokku, siis leiutati aseaineid ja võeti kasutusele uusi materjale. Kipsist püüti eraldada väävlit, loodusliku kummi asemel püüti rehvimaterjali toota kivisöest, kohvijooki tehti tammetõrudest, leivataignasse segati kartulitärklist ja isegi saepuru, vanadest ajalehtedest toodeti tekke.

Õhusõda

Lennukeid oli enne ilmasõda vaid mõned aastad kasutatud, aga muidugi võeti need sõjas kiiresti kasutusele. Aeglaste riidest tiibadega ning kuulipildujatulele väga haavatavate õhusõidukite olulisim tegevus oli Esimese maailmasõja ajal luure. Ning ka pommitamine: näiteks varustuseladude ja sideliinide purustamine.

Tekkis ka strateegiline pommitamine: selmet saata lennukid ründama rindejoone lähistel asuvat laskemoonaladu, saadeti need rindejoonest eemal asuvaid moonatehaseid pommitama. 1916. aastal ründasid sakslaste pommitajad venelaste sihtmärke mitmete sadade kilomeetrite kaugusel rindejoonest.

Samal teemal

9. november 2018, 18:30
100 AASTAT HILJEM: Esimese maailmasõja aegseid saavutusi kasutatakse tänapäevalgi

4 KOMMENTAARI

l
langenud sõdur 12. november 2018, 23:43
Vast oleks saanud ka kuidagi sõbralikumalt juurutada neid leiutisi!
m
Marko 12. november 2018, 22:59
2 vabariigi ajal leiutati tankist. Neid hakati massiliselt kasutama.
Loe kõiki (4)

Põnevat ja kasulikku

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
vidrik.vosoberg@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee